Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestis on olnud piisav väärtpaberi- järelevalve?

    Väga ebapiisav. Institutsioon on ole- mas, aga selle toimimine on minu jaoks väga küsitav. Õhus olnud case'e ei ole suudetud kusagile viia. Tulemust nende töös on väga raske näha.
    Me võime küll rääkida, et meie turg on tugevam kui lõunanaabritel, samas on lõunanaabrite väärtpaberijärelevalve tunduvalt tõsisemal tasemel.
    Vahepealne plaan viia ta välja rahandusministeeriumi alluvusest ja siduda pangainspektsiooniga võiks tööd tõhustada. Pangainspektsioon on näidanud, et ta on töövõimeline organisatsioon. Need kaks inspektsiooni võiksid käsikäes olla. Sinna juurde võiks ehk ka kindlustusinspektsiooni kaasata.
    Ta on üpriski nõrk, kuigi viimasel ajal on hakanud siiski sõna võtma. Aga liiga aeglaselt. Käivitamisprotsess ei ole muidugi lihtne, aga on vaja rohkem julgust. Ei tohiks tekkida selline asi, et mõned on väljaspool kriitikat.
    Seadusandlus on vaja paika panna. Praegu omab õigust firmasid kontrollida ainult maksuamet. Pangandusinspektsioon võib ainult finantsinstitutsioone kontrollida. Täpselt samamoodi väärtpaberiinspektsioon, kui keegi keeldub talle andmeid andmast, tal puudub mehhanism, millega andmeid nõuda. Kui keegi tahab ta kuu peale saata, on selleks võimalus olemas.
    Ei ole, millega võrrelda. Teinekord tun-dub, et järelevalve ei ole piisasv -- tuleb meelde Ühispanga näide eelmisest aastast, kus lihtsalt loobuti uurimisest. Praegu ma ei näe probleeme.
    Pigem on probleem sõltumatuses, kuhu alla ta võiks kuuluda. Kas rahandusministeerium just kõige õigem on. Üks võimalus on ühendada ta pangajärelevalvega. Teine, et ta allub otse parlamendile. Eesti on väike maa. Võib-olla on õige, et turuosalised ise korraldavad selle kontrolli. Siiski tundub praegu, et asja annab parandada.
    Praegu Eestis ikka sellist väärtpaberijärele-valvet ei ole, nagu näiteks Ameerikas, kus Securities Commission'it kardetakse nagu tuld. Struktuur peaks olema tunduvalt tugevamal järjel. Väikeinvestorite huvide kaitsmiseks on asi ju loodud, ja teistpidi siseinfo kontrollimiseks. Ilmselgelt ei ole väärtpaberiametil praegu piisavat jõudu ja autoriteeti tegelemaks selliste küsimustega.
    Kuna väärtpaberiturg on suhteliselt väike, ei oskagi igasuguseid asju ette näha. See on ka üks põhjus, miks võivad vahel tekkida kõhklused, et väärtpaberijärelevalve ei ole sellisel tasemel, nagu te peaks olema . Teine pool on börsi pool, mis peab jälgima seda, et börsi liikmed täidaksid börsi reegleid.
    Iga asja annab paremini taha, kuna see on ka esimene börs Eesti ajaloos, eks me kogu aeg õpime. Kunagi ei saa kõiki asju ette näha.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.