Korteri müük segase maksustamisega

«Inimesed tahavad teada, kas ühe või teise kinnisvaratehingu puhul peab ta järgmisel aastal müügist saadud tulu deklareerima või mitte,» rääkis Kozlov ja lisas, et praegu oskab ta vaid õlgu kehitada ja soovitada aus olla.

«Kinnisvara müüja võib hakata notariaalses lepingus müügihinda võltsima,» lausus Kozlov. «Siis oleme tagasi nõukogude ajas, kui müügi eest tuli maksta 10 protsenti hinnast ja kõik petsid riiki nii palju kui võimalik.»

Kozlovi sõnul ei suuda ta näiteks seaduseparanduse segase lauseehituse tõttu mõista, kas üle kahe aasta omandis oleku nõue, mis vabastab tulumaksu maksmisest, kehtib ainult suvila või ka korteri ja elamu kohta.

«See kehtib ainult suvila ja aiamaja kohta,» selgitas maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd.

Tartu maakonna maksuameti direktori Jüri Haameri sõnul piiraks kaheaastane omanduses oleku nõue korteri puhul korteriturgu.

«Kuidas saada aru mõistetest alaline või peamine elukoht, mis on olemuselt identsed,» lisas Kozlov. Uue seaduse kohaselt vabastatakse tulumaksust, kui isik kasutas ehitist või korterit peamise või alalise elukohana nende müügini.

«Praktikas müüb isik korteri sageli alles siis, kui on soetatud uus elamispind ja sinna juba elama asutud, ning vana eluaseme müük toimub hiljem,» lausus Kozlov.

«Maksumaksjal on kohustus deklareerida, milline on tema alaline või peamine elukoht,» selgitas Sõerd. «Korraga saab inimesel olla alaliseks või peamiseks elukohaks vaid üks korter või elamu. Kui ta seda müüs, siis on see järelikult tulumaksuvaba.»

«Kui inimene määratleb, et uus korter või elamu on alaline või peamine elukoht, ja vana elukoht on veel müümata, siis võib teoreetiliselt vaidlusmoment tekkida,» möönis Sõerd. «Müümine ehk omandiõiguse üleminek toimub kas lepingu sõlmimise momendil või mõnel muul lepingus määratud tähtajal.»