Eesti transport ei veere allamäge

Veebruari alguses avaldatud uurimusest selgub, et välisinvestorite arvates on Eesti-sisene transpordivõrk muutunud ebasoodsamaks.

Transpordi olukord ei ole nii halb, kui paistab uurimusest.

Tartu ülikooli euroteaduskond küsitles Eestis tegutsevaid välisinvestoreid, lastes anda hinnangu investeerimiskliimale Eestis. Selgus, et riigisisene transpordivõrk on halvenenud, kuid detailidesse ei laskutud ning välisinvestoritel ei palutud oma arvamust põhjendada. Seetõttu võib ainult oletada, mis investoritele ei meeldi.

Eesti maanteede kehv seisund? Eesti-siseses transpordis ei ole see määrav. Hulgifirmad koondavad kunagi olude sunnil rajatud tihedat ladudevõrku. Julgetakse võtta risk varustada tervet Eestit ühest kesklaost. Väikese territooriumi tõttu liigub kaup ükskõik millisesse Eesti paika alla 20 tunni.

Autovedajate aegunud masinapark? Veofirmadel on liisingu õitseajal soetatud palju uusi veokeid. Enamik on suunatud teenima rahvusvahelisi vedusid. Rahvusvahelistel vedudel osalenud veokid on aga uue tehnika tulekul jäänud Eestisse ja vahetanud välja mitmekümne aasta vanuseid MAZe.

Regulaarkaubaveo liinide areng on Eestis alles lapsekingades. Tõsi, sellel alal valitseb monopol, mille on endale haaranud Scansped Eesti. Konkurentide tekkimiseks pole Eestis piisavalt teenusest huvitatud kaupa.

Scanspedil aitab oma regulaarliine toita eelkõige kompleksne logistilise teenuse pakkumine, milles ta on teistest sammu võrra eespool.

Transporti saab soodsamaks muuta eelkõige veokulude vähendamisega. Niimoodi leiab ka Logistics Consulting Group, kes viis läbi logistikauurimuse, kus võrdles eri Euroopa riike. Eesti logistika parandamine seisab uurijate arvates eelkõige veokulude vähendamises.

Veoteenuse kasutajad peavad transpordikulutuste vähendamise eest ise hea seisma. Välisvedudel tuleb loobuda välispartneri pealesurutud abist korraldada transporti. Üldjuhul ostavad nad veoteenuse mõnelt välisfirmalt, mis on kallim kui Eesti vedajate kasutamine.

Ka Eesti veofirmasid kasutades (kas sise- või rahvusvahelistel vedudel) ei maksa loota, et konkurentsi tekitamata pakutakse soodsaimat hinda. See tuleb välja võidelda. Pakkuda konkurssidel pikaajalisi veolepinguid.

Eesti transpordisüsteem ei tee vähikäiku. Sisetranspordis on isegi kehvema teedevõrgu korral tänu väiksele territooriumile võimalik kaup ükskõik millisesse Eesti punkti toimetada ööpäeva jooksul, tänu soodsatele liisingutingimustele on oluliselt paranenud autopark, hinda saab alla lüüa konkursside abil. Peatselt hakkab see mõjuma ka raudteele, mis on monopoolset seisundit kasutades üha tõstnud hinnataset, millega kasvab vahemaa pikkus, millel on kasulikum kasutada autotransporti.