Riigikontroll tegi majandusminister Jaak Leimannile ettepaneku nõuda tagasi Margus Leivole eluasemefondist makstud preemia.
Rahandusminister Mart Opmannile tegi riigikontroll ettepaneku tagasi nõuda tasu, mis on eluasemefondist makstud rahandusministeeriumi asekantslerile Peep Lassile. Lass osales 1996. aastal ainult viiel eluasemefondi nõukogu koosolekul, kuid raha sai üheksa koosoleku eest.
Preemiaid on makstud eluasemefondi, julgeolekuvarude fondi, innovatsioonifondi, ekspordi krediteerimise fondi ja väikeettevõtluse krediteerimise fondi nõukogude otsustel.
«Opereerite valede andmetega,» kommenteeris suure preemia saamist eile majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo. Ta kinnitas, et on saanud eelmisel aastal jõulutoetust palju vähem, kui riigikontroll väidab, umbes 40 000 krooni.
«Jah, ma pean õigeks preemiate maksmist, sest see on töö,» jätkas Leivo. «Tagasi maksma ei ole ma nõus.»
Leivo lisas, et seaduslikult on kõik korrektne ja ta ei tea, milliseid seadusi või otsuseid oleks kõnealusel juhul rikutud.
Preemia saanute hulgas on peale Leivo rahandusministeeriumi asekantsler Peep Lass, riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv, sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Arvi Vask, majandusministeeriumi nõunik Arvi Hamburg, majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso, rahandusministeeriumi eelarve osakonna asejuhataja Tiiu-Tatjana Reinbusch ja endine majandusministeeriumi asekantsler Tarmo Ruben ning teede- ja sideministeeriumi kantsleri nõunik Väino Soonike.
Eelmisel aastal sai 25 000 krooni jõulupreemiat julgeolekuvaru fondi protokollija Hillar Laaneots, kes töötab riigihangete ametis peaspetsialistina.
Preemiasaajate hulgas on erafirmade esindajaid, kes kuuluvad fondi nõukogudesse. Näiteks eluasemefond on välja maksnud nõukogu liikmete, lepingu alusel töötavate isikute ja majandusministeeriumi töötajate lähetuskulud elamumessidele.
Majandusministeeriumi fondidest on preemiaid makstud alates 1995. aastast üsna vabalt. Näiteks eluasemefondi nõukogu otsusega maksti 1996. aastal igale nõukogu liikmele jõulutoetust ühe kuupalga ulatuses ja 1997. aastal võidupühapreemiat kuni70 protsendi ulatuses töötasust.
Juriidiliselt on fondi nõukogu liikmete töö tasustamine ja premeerimine reguleerimata ja otseselt seadusi ei ole rikutud, rääkis riigikontrolli peakontrolör Rein Randma. Fondi nõukogu liikmete tasustamist reguleeris rahandusministri 1994. a määrus, mis kahe aasta eest tühistati.
Majandusminister Jaak Leimann ütles eile, et ta ei kiida sellist preemiate maksmist heaks ja on nõudnud Margus Leivolt juhtunu kohta seletuskirja.
Mitu fondi on Leimanni sõnul plaanis aasta jooksul likvideerida või muuta sihtasutuseks.
Samas on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik ja riik ei saa sinna paigutatud raha kasutamist või töötasude maksmist enam kontrollida.
Jaak Leimann ütles, et makstud toetusi tagasi nõuda on praktiliselt võimatu, kuid tema nõunikud praegu tegelevad nende võimaluste otsimisega.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Enimloetud
5
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele