Kuluaarivõitlus ELi reformi pärast

Seisukohad on endiselt väga vastakad. Põhjamaade ajakirjanikele pressikonverentsi andnud EK põllumajandusvolinik Franz Fischler rõhutab, et osa põllumajandustoetuste vähendamisele vaatamata peaks kogusumma -- 50 miljardit dollarit -- lähiaastatel jääma samaks. Põhiliseks erinevuseks on, et hakkab kahanema hinnatoetuste osakaal ja suurenema otsetoetused, mille osakaal tõuseb 75 protsendini, kusjuures 30% sellest jääb valitsuste määrata.

ELi praeguse eesistujamaa põllumajandusminister Jack Cunningham on seisukohal, et põllumajandustoetustest tuleks järk-järgult loobuda. Briti kana-, sea- ja kartulikasvatajad on seni maailmaturul ilma toetusteta hakkama saanud, mispärast peaks vilja-, piima- ja loomalihatootmist toetama, küsib ta retooriliselt.

Kogu ELi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) moodustab põllumajandustoodang ainult 0,6%. Samas saab põllumajandus üle poole ELi eelarvest ehk 50 mld dollarit. Cunningham peab endastmõistetavaks, et ELi põllumajanduse osakaal väheneb, iseasi, kui kiiresti.

Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) nõuab, et ELil tuleb vähendada suurt eksporditoetust. Sellest tulenevalt on Agenda 2000s ette nähtud kärpida subsideeritavat loomalihahinda 30%, viljahinda 20% ja piimahinda 10--15%. Cunninghami seisukoht on, et need hinnad tuleks alandada hoopis maailmaturu tasemele. Samas peab ta õigeks põllumajanduse toetamist keskkonnakaitse eesmärgil, sest Euroopas on plahvatuslikult kasvanud mahepõllundustoodete nõudlus ja kahaneb loomaliha tarbimine.

Rootsi saab praegu ELilt põllumajandustoetust 11,52 mld Eesti krooni. Hindade eelpoolmainitud kärpimisega väheneks see summa 2,7 miljardi võrra, kusjuures viljakasvatajad saaksid vähem 1,44 miljardit, piimatootjad 900 miljonit ja loomakasvatajad 360 miljonit.

Kuna maisisilol, mis on Saksamaal ja Prantsusmaal põhiline loomasööt, jääb toetussumma samaks, siis peavad Rootsi ja Soome loomakasvatajad EK abinõusid diskrimineerivaks, sest neis riikides maisi ei kasvatata. Rootsi talunike liidu juht Hans Jonsson teeb koos soomlastega enne 18. märtsi Brüsselis kõva lobby-tööd, et Rootsi toetust nõnda palju ei vähendataks.

See, kuidas EK ja Franz Fischleri ettepanekud läbi lähevad, sõltub paljudest asjaoludest.

Näiteks on Saksa kantsler Helmut Kohl talunikele lubanud, et nende toetused ei vähene. See tähendab, et enne 27. septembri parlamendivalimisi sakslased põllumajandusreformi ei toeta. KL-DI-ÄP