Gazprom noomib Krastsi

Läti peaminister on olukorraga halvasti kursis või püüab fakte meelega moonutada, ütleb Gazpromi peadirektor Rem Vjahhirev avalikus kirjas Guntars Krastsile.

Läti maagaasiga varustamine on üks kindlamaid tarnesüsteeme, olemasolev magistraalide võrk saab gaasi eri allikatest, vajadusel saab gaasi tarnida Leedu kaudu ning varuda maa-alustesse gaasihoidlatesse, kirjutab Vjahhirev.

Norra gaasile loota on perspektiivitu, sest gaasinõudluse kasv Balti riikides on liiga väike. Kolme Balti riigi gaasivajadus, mis ajavahemikul 1990--1991 moodustas 10,5 miljardit kuupmeetrit, ületades Rootsi 2010. a plaanitavat 8 miljardit kuupmeetrit, on tänaseks poole võrra vähenenud.

Juhtme rajamine Norra gaasile maksaks 2--3 miljardit dollarit, projekti ei oleks majanduslikult tasuv, ütleb Vjahhirev. «Gazprom suudab sajaks aastaks katta kogu Läänemere-äärse piirkonna gaasivajaduse,» jätkab ta.

1997. a tarbis Läti 1,28 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis on ligi 30 protsenti rohkem kui 1996. a. Tänavuseks gaasivajaduseks on Läti hinnanud 1,3 miljardit kuupmeetrit. B&B-ÄP