Arlanda lennuväli uuendab oma ilmet

Investeerimisprogrammi teine suurem kuluartikkel on terminaalide 2 ja 5 ümberehitus, mis on vajalik selleks, et eristada Schengeni lepingu alusel viisavabalt reisijad viisanõudega reisijatest.

Lennuväljale on plaanis rajada uus kaubaveoste keskus Cargo City, mille eesmärk on teha Arlanda sõlmpunktiks kaubaveostele kogu Läänemere regioonis.

Praegu kasutab Lufthansa Arlandat sellise keskusena Põhjala jaoks. Ka siin on eelkõige oluline lääne--ida ja ida--lääne suund.

Uuel kaubandusalal on ruumi 15 lennukile, aastas suudetakse töödelda 143 000 tonni kaupu. See on küll vähem kui Taani Kastrupi lennuväljal, kuid aasta-aastalt on kaubakoguse väärtus tõusnud -- näiteks mobiiltelefonid muutuvad järjest kergemaks.

Kaubandusala kõrvale tuleb logistikapiirkond, mille ehitus algab sügisel. Siin saavad firmad hakata kokku monteerima eri riikidest tulevaid komponente. Valmis tooted saadetakse välismaale, ilma et nad Rootsis tollipiiri oleksid ületanud.

Lennuväli peab kõnelusi Ericssoni, Astra ja teiste suurte ekspordifirmadega. Sarnast huvi loodetakse äratada välisfirmades, eelkõige elektroonikakontsernides.

Stockholmi ja Arlanda vahel rajatakse ka uus raudtee, milleks kulub 9,9 mld krooni. Raudtee ehitab sajandivahetuseks valmis firmade konsortsium, mis saab ehitamise eest 40 aastaks raudteetranspordi korraldamise õiguse.

Arlanda on seadnud eesmärgiks saada aastaks 2002 Põhja-Euroopa parimaks lennuväljaks. Tiitli väljastaja on rahvusvaheline lennundusorganisatsioon IATA.