Lihtsameelsete rahapuu

Maarjamõisa haiglas oli tavaline tööpäev. Elustati solki joonud asotsiaale ja tehti plaanipäraseid lõikusi. OÜ EAG Autokeskus juhatuse liige ning üks omanik Aleksander Petru?enkov, kes oli pühapäeva õhtul end maha lasta proovinud, hakkas operatsioonijärgsest narkoosist toibuma.

Petru?enkov ei saanud minna lohutama neid vanainimesi, kes olid püüdnud ettevõtlikku meest, tema abikaasat Eha ja venda Georgi kümnete miljonite kroonide võrra rikkamaks teha, lootes sellest ka ise kasu saada.

Esimesed sadakond inimest tuli eestlaslikust kohusetundest kohale juba tund aega varem, kolmeks. Rahulikult moodustati järjekord, nagu antaks EAG Autokeskuse armetu ukse tagant midagi eriti defitsiitset. Tegelikult registreeriti vaid kehtivaid laenulepinguid ümber, et võlakoorma tegelik suurus teada saada.

«Kui ma lehest lugesin, et siia on toodud 15 miljonit krooni, tahtis süda seisma jääda,» haliseb vanem daam. Mõne päeva pärast luges ta aga kadumaläinud 50 ja 92 miljoni kohta ja süda hakkas veelgi rohkem valutama.

«Müüsime naise suvila ja raha polnud kusagile panna, tõime siis tuttavate soovitusel siia,» kisub endine kultuuritöötaja närviliselt suitsu.

«Mis läind, see läind,» kommenteerib noor tugev mees edukast aktsiatehingust saadud 200 000 krooni uputamist sellesse nurgatagusesse laenukontorisse.

Tasakesi tammus teiste õnnetute hulgas ka Tartu ülikooli õigusteaduskonna emeriitprofessor Heino Siigur, kes on sadadele juristidele ja majandusinimestele tööõiguse aluseid tutvustanud. Täiesti uskumatu, aga ilma juurahariduseta Petru?enkov tõmbas vanalt õigushailt 90 000 krooni taskust.

Rahva hulgas oli petta saanud näitlejaid, õpetajaid, riigiametnikke, taksojuhte, kuid lõviosa õnnetutest investoritest kuulus siiski pensionäride hulka.

Konarlik jäätunud plats BMW ja EAG Autokeskuse lippude ning tagasihoidliku remonditöökoja vahel täitus tihedalt inimestega. Kokku võis neid seal olla ligi tuhat.

Eemalt jälgisid asjade kulgu politseinikud, et sekkuda, kui raha kaotanud inimeste emotsioonid liiga tuliseks lähevad.

Läti päritolu eestimaalane Bruno Javoi? astub mikrofoni ette ja kutsub kohaletulnuid üles mitte karjuma või huligaanitsema. «Kutsun teid hoopis naeratama, sest pisarad ja ahastamine ei aita,» püüab Javoi? õnnetute tuju tõsta.

«Ega Petru?enkov end ise lasknud, minu arvates tungiti talle kallale,» väidetakse teisalt.

Ajutise haldusnõukogu esinaine Heli Jazõkova teatab EAG Autokeskuse kohustuste kogusumma -- tervelt 92 miljonit krooni.

«Vanade autode müügist sellist raha tagasi ei saa, kas meil on mõtet seda firmat edasi pidada,» küsib Jazõkova kohaletulnutelt. Ta kuulutab, et firma raamatupidamist korraldanud Eha Petru?enkova ei teadnud isegi seda, kui suur on laenupakett ja kui palju on firmal tegelikult vara.

Kümmekond suurinvestorit, kes igaüks on firmasse paigutanud üle miljoni krooni, oleks Jazõkova sõnul nõus ettevõttesse veelgi investeerima, kui see vaid aitaks firmal edasi tegutseda.

Esinejad kutsuvad kohaletulnuid korduvalt üles ideid välja pakkuma, kuidas raha tagasi teenida.

«No võtame need remondiruumid üle, teeme siia lõbumaja ja aasta pärast katsume end maha lasta,» lõõbivad kolm maameest.

Osa inimesi pooldab pankrotti, sest asi on niikuinii lootusetu, osa tahab tegevust jätkata, et äkki ikka õnnestub midagi tagasi saada.

«Koos võiksime ühe suure aktsiaseltsi teha ja selle firma uuesti käima lükata,» hõikab nappide ettevõtlusteadmistega vanahärra.

«Andke mulle mõni platsil seisev auto, ma olen sellesse firmasse nii-ii palju raha matnud,» palub napsitanud ja närviline investor. Julgust võtnud võlausaldajaid oli teisigi, kuid neil ei lasta eriti lärmata.

Järgmisel nädalal peaks Tartusse jõudma treileritäis Saksamaalt Heidelbergist teele pandud vanu autosid. Autode müügist saadav raha jagatakse investorite vahel.

Ajutise haldusnõukogu liige Maire Lass teatab, et autokeskusel on vara koos liisitud seadmetega 1 015 087 krooni eest. Järelmaksuga on müüdud 4--5 autot ja sealtki on pisut raha loota.

Kuu jooksul registreeritakse kõik laenulepingud ümber ning siis kutsutakse kokku uus võlausaldajate koosolek.

Selle aja jooksul on ehk asjasse jõudnud süveneda ka maksuamet.

Igatahes korjasid maksuametnikud politsei abil kokku firmaga seotud dokumendid ja ilmselt on nii mõnelgi investoril nüüd vaja oma tuludeklaratsiooni esialgu kavandatust teistsugused numbrid kirjutada.