Tiit Järve ja Kaarel Halla sõit Inglismaale vormistati linnavalitsuses kui väliskomandeering. Lennukipileteid Nomura kinni ei maksnud.
«Kui oli küsimus, millal tahate tulla, siis koos Hallaga ütlesime, et kui annab sättida, siis pool päeva tahaks vaadata ka Wimbeldoni mänge,» rääkis Järve. «Saime vaadata kaks mängu, ühe peaväljakul ja teise kõrvalväljakul.»
Eesti tenniseliidu kinnitusel ei ole Wimbeldoni turniiri piletid väga kallid. Esimese nädala pilet peatribüünil maksab umbes 750 krooni, viimase nädala pilet aga ligi 5000 krooni.
Tiit Järve kinnitas, et tenniseturniiril käimine ei mõjutanud võlakirjade emissiooni korraldaja valimist, sest selle otsustas linnavolikogu. Esimese, 480 miljoni kroonise võlakirjaemissiooni puhul tegi pakkumuse ka Chemical Investment Bank, mis oleks olnud Tallinna linnale nii intresside kui lõivu poolest 30 miljonit krooni soodsam.
Linnavolikogu otsustas 1996. aasta aprillis Nomura kasuks. Nomura lasi pärast konkurendi ilmumist oma pakkumust madalamale. Viimane hinnavahe oli Chemical Investment Banki kasuks vaid paar miljonit krooni.
Kaarel Halla põhjendas, et Nomura oli tol korral parem. «Tänu Chemicalile langes kahtlemata meie jaoks kulutuste tase, sest tekkis konkurents,» lausus ta.
Tiit Järve sõnul oli Nomura kasuks ka Eesti Panga ekspertiis. «Ütleme nii, et Eesti Panga autoriteet jäi peale,» lausus Järve.
Tallinna abilinnapea Ants Leemets kinnitas, et sellel kevadel käivituva 240 miljoni kroonise võlakirjade emissiooni puhul pakkus Nomura teistega võrreldes kõige paremaid tingimusi.
Nomura kasuks rääkis Leemetsa sõnul madal intress, mis on umbes 4,3 protsenti aastas. Ka muud kulud on Nomura puhul väiksemad, kinnitas Leemets.