Defitsiidi suurus üllatas Ardo Hanssonit

Maksebilansi jooksevkonto defitsiit oli mulle üllatavalt suur. Tegu on selle piirkonna, et mitte öelda kogu maailma suurima jooksevkonto defitsiidi numbriga. Eesti majandus oli eelmisel aastal võtmas väga suurt hoogu sisse. Oktoobri sündmused ilmselt vähendasid seda hoogu, kuid see ei avaldanud jooksevkonto defitsiidile oma mõju kohe. Optimistliku hinnangu kohaselt hakkame seda mõju alles praegu tundma. Tuleb jälgida, mis on toimunud väliskaubandusstatistikas selle aasta esimeses kvartalis, et näha, kas on olnud mingisugust paranemist.

Praegune olukord tõestab, et need sammud, mida Eesti Pank ja valitsus kommertspankadele rakendatavate täiendavate meetmete ja eelarve ülejäägi tekitamise näol eelmise aasta lõpus astusid, olid õigustatud. Loodetavasti avaldavad need varsti mingisugust mõju. Kui aga tendents kestab, oleks vaja täiendavaid samme astuda. Näiteks valitsuse poole pealt iga hinna eest kindlustada, et eelarve täidetakse esitatud ja rahvusvahelise valuutafondiga kokkulepitud kujul. Kui on võimalik, tuleb kaaluda kulude kärpimist. Eesti Panga poolt võiks kapitali adekvaatsuse nõuete tõstmine jätkuvalt päevakorras olla. Ma arvan ka, et konsolideeritud pankade järelevalve sisseviimise kiirendamine peab kindlasti päevakorras olema. Seda asjaolu tõttu, et ühe lekkimise võimalusena võivad pangad hakata raha sisse tooma liisingufirmade ning tütarettevõtete kaudu, mis õõnestab paketi piirangute efektiivsust.

Positiivse asjaoluna on pankade veebruarikuu bilansse vaadates näha, et kuigi bilansimaht kasvas 2,5%, siis laenude maht isegi vähenes 0,1% võrra. Negatiivne uudis on aga see, et paistab krediidiliinide tulekut siiski liisingufirmade kaudu. Kui palju sellest läheb olemasolevate laenude refinantseerimiseks, pole teada, kuigi oleks positiivne, kui see osa oleks võimalikult suur. Seda just sellepärast, et pangad on võtnud sisse palju lühiajalisemat raha, kui nad on ise välja laenanud. Kui see tähtaegade vahe liiga suureks läheb, satuvad ka pangad raha sissevoolust liiga suurde sõltuvusse.

Ettevõtjad peaksid analoogiliselt pankadega käituma konservatiivsemalt. Eriti, mis puudutab laenatud rahaga oma ettevõtluse finantseerimist, sest kui sõltuda väga palju laenatud rahast ja intressimäärad peaks jälle tõusma, võivad oma laenude refinantseerimisel tekkida hädad. Mõnel ettevõttel on need juba tekkinud. Ettevõtted peavad kindlustama tugevat kapitaliseeritust ja vähendama sõltuvust laenatud rahast.