Minister lubas Kundale toetust

Kunda sadam, mis praegu kuulub täielikult ASile Kunda Nordic Tsement, vahendas möödunud aastal 1,1 miljonit tonni kaupa. Kunda on väljaspool Tallinna asuvatest sadamatest suurima kaubakäibega.

See on sadama praeguste võimaluste juures peaaegu maksimumkogus, rääkis Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Jan Owren. Vare ütles, et sadamat läbiva transiitkauba hulga suurendamiseks on Kunda sadamani vaja viia raudtee.

«Kuna raudteed on vaja ehitada suures mahus, siis nõuab see investeeringuid, mis ilmselt ületavad nii Kunda linna kui Kunda sadama haldaja võimalusi,» märkis Vare. Ta ütles, et seetõttu tuleb leida muid projekti rahastamise võimalusi.

Ministri sõnul on praegu projekti rahastamisel võetud suund nn eurorahale. Raha küsitakse Euroopa liidu Phare programmilt ja ka strukturaalsetest fondidest.

Vare rääkis, et riigi asi on arendada infrastruktuure. Kõik sadama enda territooriumile rajatavad ehitused, näiteks sadama terminaalide ehitamine, on juba sadama valdaja ja sealsete operaatorfirmade asi, lausus Vare.

Raudteelõigu väljaehitamine läheb Owreni sõnul maksma umbes 100 miljonit krooni. Kunda sadama haldaja ise on võimeline projekti rahastama 50 miljoni krooni ulatuses.

Owren rääkis, et sadama arendamiseks vajaliku infrastruktuuri raames kavatsetakse remontida teid ja sildu ning ehitada 6 kilomeetrit pikk raudteelõik.

Owren lisas, et raudtee on tähtis ka Kunda linna keskkonna parandamise seisukohalt. Praegu läbivad kõik samasse minevad või sealt tulevad kaubakogused linna. Plaanitava raudtee lõik kulgeks linna kõrvalt

Raudteed tahetakse hakata ehitama 1999. aasta teisel poolel. 2000. aastal peaks raudteelõik kaubavedudeks valmis olema.