Euroopa pensionikriisi eel

Prantsusmaal võib jooksvalt finantseeritava pensionisüsteemi defitsiit kasvada 2010. aastaks 35 miljardi dollarini, ütles Vincent Vandier Prantsusmaa pensionifondi kaubandusgrupist AFPEN.

«Süsteem on kriisis ning seda kolmel põhjusel: eluea pikenemine, tööpuuduse kasv ning palgataseme langus,» ütles ta.

Saksamaal on olukord veelgi halvem. Euroopa komisjoni hinnanguil on aastaks 2030 Saksamaal iga töötaja kohta üks pensionär, samal ajal kui Prantsusmaal on 100 töötaja kohta 77 pensionäri.

Mujal Euroopas ei ole näitajad paremad, sest enamik riike finantseerib pensionihüvitisi maksudest.

OECD prognoosi järgi moodustavad pensionikulud aastaks 2040 Itaalias 21 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, Saksamaal 18, Hispaanias 17 ja Prantsusmaal 14 protsenti.

Euroopa Liidu pensionifondide varad on palju väiksemad kui USA fondide varad, ehkki Euroopa Liidus elab 100 miljonit inimest rohkem.

Peale selle moodustavad 74 protsenti Euroopa Liidu pensionifondide varadest vaid kahe riigi, Suurbritannia ja Hollandi, fondide varad.

Need arvud viitavad kahele asjale -- riiklikult finantseeritava pensionisüsteemi osakaal peab vähenema ning erapensionifondide osakaal suurenema.

Saksamaal on sotsiaalkindlustussüsteemi reform alanud, kuid erapensionifondide sektoris on areng olnud aeglasem.

1997. a otsustas Saksamaa valitsus pensionihüvitisi järkjärgult kärpida, vähendades neid praeguselt tasemelt ehk 70 protsendilt varasemast netotulust viie aasta jooksul 64 protsendile.

Kärbetest hoolimata tuli käesoleva aasta 1. aprillil tõsta käibemaks 16 protsendile ning suurendada riiklikke sissemakseid.

Saksamaa erapensionikassadel on USA ja Briti analoogidega võrreldes mitmeid nõrkusi.

Esiteks on sissemaksed maksustatud, mis vähendab tulusust. Teiseks võivad pensionikassad ettevõtete aktsiatesse investeerida vaid 30 protsenti oma varadest, mis vähendab pikaajalisi sissetulekuid.

Prantsusmaal kaalub läinud aasta suvel võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus konservatiivide valitsuse koostatud ning parlamendis kinnitatud erapensionifondide seaduse tühistamist. Investeerimisfirmade kullaauk

Poliitikutele peavalu tegev pensioniprobleem on aga finantssektori jaoks tõeline kullaauk: kui suurem osa pensioniaegsest sissetulekust tuleb ise varem tallele panna, tõotab see head äri investeerimisfirmadele. Maailma suurimad fondihaldurid on veendunud, et Euroopa otsustab varem või hiljem kriisist pääsemiseks säästmise kasuks.

Euroopa Liidu pensionifondide varad võivad aastaks 2020 ulatuda 11,4 triljoni dollarini, mis on praegusega võrreldes hüppeline kasv. Samas tähendab see tohutu rahahulga juurdevoolu Euroopa börsidele. REUTERS-ÄP