- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 225−0,41%39 657,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 225−0,41%39 657,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohalik hoiusteturg vajab uut hingamist
Eelmise suve laenamistuhinas meenutasid pangad sprintereid, kes jooksevad end maratondistantsil juba esimese kilomeetriga kinni. Laenamise tipphooajal -- 1997. aasta suvel-sügisel -- oli pankade tähelepanu hoiustele liig vähene. Kogu aur läks laenamisele, konkurentide ületrumpamisele ja hindade allapakkumisele. Harjuti odavate krediidiliinidega ja hoiuste osatähtsus krediteerimisel vähenes kiiresti.
Ka 1998. aasta on alanud tormiliselt. Erinevalt möödunud aastast on nüüd põhirõhk suundunud laenudelt hoiustele. Hoiuste edukas korjamine turult on aga suuremahuliste väliskrediitide kaasamise üheks eelduseks.
Üle kolmveerandi kõigist hoiustest on koondunud kolme panga kätte. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on neil pankadel õnnestunud oma osa suurendada 69 protsenilt 75-le. Kontsentreerumine pangaturul jätkub ilmselt ka tänavu -- suured saavad suuremaks, väikepangad känguvad. Small is beautiful, but not profitable.
Kiirelt kasvava Ühispanga edu pant on kogu aeg olnud valitsus, kes deponeerib ligi 50% oma hoiustest just selles pangas. Kabjaraua-panga osa eraisikute turul on langenud 14 protsendile. Ettevõtete hoiuseturust kuulub Ühispangale 23,5%. Erinevalt oma peakonkurentidest ületab Ühispanga poolt väljastatud laenude maht sissevõetud hoiuseid umbes 7%. Ei ole vaja pikalt seletada, mis võib juhtuda auto ja selles viibivate reisijatega, kui juht hakkab katkiste piduritega kihutama. Jääb ainult loota, et tegemist ei ole pikaajalise trendiga ja õigel hetkel leitakse ikka aega ka hooldustöödeks.
Hansapank on suunanud põhitähelepanu eraisikute turule, millest on hõivatud rohkem kui 22%. Ettevõtete hoiuste turuosa on Hansapangal püsinud suhteliselt stabiilne, moodustades veebruari lõpuks umbes 35%. Hansapanga laenuportfellis on riigi osa marginaalne ja hoiuste kogumaht ületab väljastatud laenude hulka 9%.
Hoiupanga peatähelepanu on suunatud ettevõtetele ja eraisikutele. Hoiupanga turuosa ettevõtete hoiuste turul on kasvanud 13,7 protsendini. Eraisikute hoiuste turul säilitatakse 43,2 protsendiga kindlalt esikohta. Poliitilistele mängudele avatud valitsuse hoiuste osa on traditsiooniliselt tagasihoidlik. Kokku on hoiuste maht Hoiupangas ligi 10% suurem kui laenuportfell.
Lähiajaks võib ennustada kiiret arengut eraklientide turule ning ettevõtete ja valitsuse hoiuste turu kasvu aeglustumist või tagasiminekut. 1998. a pangandusturu märksõnadeks tõotavad kujuneda hoiused, hoiused ja veelkord hoiused: konkurents hoiusteturul tiheneb, hoiustamisvõimaluste valik laieneb, suurtele deposiitidele määratakse kõrgemad intressid ja hoiuseintresside tase langeb tänastega võrreldes kuni 2%. Seejuures jälgitakse, et hoiused ja laenud areneksid paralleelselt.
Pangandus pole spekulatiivne äri, kus täna kogutakse vaid hoiuseid ja homme vaid laenatakse või kus ühel päeval ollakse liberaalne ja teisel konservatiivne. Pankade edaspidine suund on hoida kaalukauss tasakaalus, st hoiused ja laenud arenevad käsikäes. Maakeeles öelduna sõltub, millistel tingimustel pangast laenu saate, sellest, kui palju te naabrimees oma rahast pangas hoiab.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele