Suvilaturul on hinnatase stabiliseerumas

Kevade edenedes tehakse suvilatega üha rohkem tehinguid. Suures osas leiavad suvilad uue omaniku kinnisvarabüroode kaasabita, müüja ja ostja eelistavad sageli otse kontakteeruda.

Aastaga on suvilate hinnad Kinnisvaraeksperdi projektijuhi Enno Susi hinnangul tõusnud keskmiselt 10--15%. Hea asukohaga suvila hind on aastaga suurenenud mõnel juhul isegi 30%.

Piirkonniti areneb suvilaturg erinevalt. Mähe ümbruses on miinuseks kruntide väiksus (600 m²). Uued omanikud lahendavad probleemi mõnikord nii, et ostavad kaks kõrvutiasetsevat suvilat.

Kiisa ja Kasemetsa piirkonnas võib mitte kõige paremas seisukorras ja asukohas suvila saada alla saja tuhande krooni eest, Laitses veelgi odavamalt. Kuna muukeelne elanikkond tunneb Kiisa ja Kasemetsa vastu huvi, on aastaga hinnad ka seal veidi tõusnud.

Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisgrupi juhi Eero Olanderi sõnul tehakse näiteks Kiisal kolme tüüpi tehinguid. Üks osa ostjaid soovib vaid suvemaja pidada. Teise grupi moodustavad vanemad inimesed, kes tulevad noorte eest linnast ära. Kolmas osa on vähemmaksujõuline elanikkond, kes üritab suvilapiirkonnas omale eluaset sisse seada. Sageli müüvad nad linnas korteri ära või annavad selle üürile.

Suurt tõusu suvilaturul Olanderi hinnangul oodata pole, sest enamik suvilaid on juba küllalt vanad ja nendesse investeerimine läheb niivõrd kalliks, et peletab ostuhuvi.

Suvila hind sõltub peale asukoha ja seisukorra ka sellest, kas suvilasse on võimalik bussiga sõita. Kuna bussipiletid lähevad üha kallimaks, jääb vähemvarakate suvilasoovijate huvi kaugemate piirkondade vastu tagasihoidlikuks.

Lisaks peavad need, kes soovivad uues kohas aastaringselt elama asuda, arvestama ka teede talvise läbitavusega. Kui on tegemist suvilaühistuga, kus on aasta läbi elavaid inimesi vähe ja ostetav hoone asub suurest teest kaugel, siis peab talvel arvestama lumevangi jäämise võimalusega.

Nii nagu Kiisal ja Kasemetsas, teeb ka Muugal suure osa tehingutest muukeelne elanikkond. Mähel ja Muugal toimub Eero Olanderi arvates tasapisi areng odavama eramupiirkonna väljakujunemise poole.

Kui suvilat soovib ehitada jõukam inimene, siis enamasti püüab ta leida mõne üksiku koha mere ääres või jõe ja järve kaldal. Asukoht ei pea tingimata olema Harju maakonnas, üks soositud ala on näiteks Paldiski tagune piirkond.

Mere lähedal asuva talumaja eest on võimalik saada sadu tuhandeid kroone. Hinda tõstab sadamakoha lähedus, sinna saab edukas inimene paigutada oma kaatri või purjeka.

Seoses erapaatide arvu suurenemisega tõusevad üha enam hinda krundid väikesaartel. Samas peetakse suurematele saartele autosõitu liiga tülikaks (palju aega kulub praamisõidule) ning seetõttu on Saare- ja Hiiumaal viimasel ajal tehtud suhteliselt vähe suvilatehinguid.