Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuulakem ära Jeffrey Sachs

    Kui Harvardi ülikooli professor Jeff-rey Sachs ja eesti soost noor ma-jandusteadlane Ardo Hansson seitse aastat tagasi Ida-Euroopa majandust ravima asusid, siis tundus see üsna lootusetu ettevõtmine. Plaanimajandusele ja sõjatööstusele üles ehitatud koloss oli kokku varisenud ning kaubanduse märksõnaks oli «defitsiit».
    Noored mehed valisid juba varem proovitud kiire ülemineku turumajandusele ja see mõte müüs. Müüs niisama hästi ja kindlalt nagu 200 aastat tagasi, mil Euroopa ja Hiina ühelt tasemelt alustasid ja Euroopa oma turumajandusega lõpuks sadu kordi kõrgemal lõpetas. Tänaseks on ka Ida-Euroopa riigid arenenud märksa kiiremini kui samalt tasemelt alustanud riigid Kesk-Aasias.
    Areng on olnud nii kiire, et täna mäletavad kilomeetripikkusi vorstijärjekordi vähesed. Tundub, et kõik ongi saavutatud. Räägitakse, et mitte. Majanduses on justkui seisak, väidavad analüütikud. Mõned nädalad tagasi hoiatas Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus uue võimaliku börsilanguse eest. Keskpank peab hoiatustes silmas galopeerivat jooksevkonto defitsiiti, mis sisuliselt tähendab seda, et sisse laenatud raha liigub kiiresti taas välja. Koos rahaga kipuvad välja ka kartlikumad välisinvestorid. Ettevõtjad vaidlevad sellele vastu. Enamik neist näeb eelmistest aastatest suuremat käivet ja kopsakamat kasumit. Samas tunnistavad nad, et kasv pole enam nii kiire kui varasematel aastatel. Näiteks Tallinna börsi lipulaev Hansapanga grupp ennustab käesoleva aasta puhaskasumiks vähemalt 550 miljonit krooni, mis on 15 protsenti enam kui möödunud aastal.
    Selline tulemus näitab tagasiminekut, sest varasematel aastatel kasvas Hansapanga kasum aastas ligi 100 protsenti aastas.
    Kuhu edasi, küsivad nii analüütikud kui ka ettevõtjad. Mida teha, et kasv jätkuks endise kiirusega. Kuidas meelitada välisinvestoreid. Mis on järgmine idee, kuhu poole pürgida. On see teadusmahukas kõrgtehnoloogiline areng või lihtne sõnnikuviskamine suurfarmis. On see sotsiaalne või liberaalne turumajandus. Kas Eestist saab Euroopa Singapur või lahendab Euroopa Liit kõik probleemid.
    Sogases vees on kergem kala püüda, ütleb vanasõna. Tekkinud riigi majanduspoliitika ebakindlust on asunud kasutama suurprojektide toetajad, kes loodavad riigikassast oma ideedele toetust saada. Sellesse ritta kuuluvad Lekto kartulitehas, Muuga väetisetehas, Lõuna-Eesti õlitehas, Eesti tselluloositehas, Tallinn-Tartu maantee ja Helsingi-Tallinna tunnel. Esimesed kaks neist projektidest on haledalt kokku kukkunud, ülejäänud tunduvad väga riskantsed.
    Majandustohter Ardo Hansson leiab, et parim, mida Eesti majanduselus praegu teha saab, on hoiduda hiigelprojektidest.
    Teine võimalus on majandusõpiku järgi investeeringutele sedavõrd soodsa keskkonna loomine, et investorid oleksid ilma riigi toetuseta nõus oma hiigelprojekte finantseerima. Selline näide on Iirimaa, kus on investoritele loodud võimalikult head tingimused.
    Niisama edukad on olnud Kagu-Aasia majandustiigrid, mis arenesid 10protsendilise kasvutempoga mitukümmend aastat.
    Kuid kuulakem ära majandusõpikute autor Jeffrey Sachs.
    Inno Tähismaa on Äripäeva uudistetoimetaja
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Swedbank: Linas Agro tulemused jätsid ootused kaugele selja taha
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Raadiohommikus: näpunäited, kuidas võita investori süda (ja raha)
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Nädala lood. Krüptoidu vangerdas luksuskinnisvaraga, pangapaanika ning uus firma tahab börsile
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.