Valitsus kaalub erakorralisi valimisi

Rahvaerakonna peasekretär Indrek Kannik ütles BNSile, et on ebatõenäoline, et valitsusliit hakkab enesele ise umbusaldust avaldama. Järelikult võib valitsusjuht kavandada usalduse sidumist mõne seaduseelnõuga, lisas Kannik.

Koonderakonna juhatuse liige Tiit Vähi ütles, et tema teada pole põhiseaduse järgi usaldushääletus võimalik muul juhul, kui seoses mõne seaduseelnõu esitamisega. «Aga see ei anna võimalust erakorralisteks valimisteks,» lisas Vähi.

«Kui pidada silmas umbusaldushääletust, siis ma ei tea praegu ühtegi teist poliitilist jõudu kui koalitsioon ise või väike osa sellest, kes tahaks endale umbusaldust avaldada,» jätkas Vähi. Küsimusele valitsuse võimalikust tagasiastumisest vastas ta: «Poliitikas on nii, et kui on jõudu, tuleb minna edasi, kui tunned jõuetust, astu tagasi.»

Eesti Maarahva erakonna esimees Arnold Rüütel ütles, et vähemusvalitsusel on kindlasti raske töötada ja võib-olla on parem anda rahvale võimalus sõna sekka öelda. «Ilmselt üksmeelt ei saavutata, sest erinevate valitsusliidu erakondade suhtumine on erinev,» ütles Rüütel mõni tund enne kabineti kogunemist.

Põhiseaduse kohaselt astub peaministri tagasiastumise korral tagasi kogu valitsus, misjärel president nimetab uue peaministri kandidaadi. Kui riigikogu ei kiida esimest kandidaati ja ka järgmist kandidaati heaks, läheb valitsusjuhi kandidaadi ülesseadmise õigus riigikogule. Juhul kui kolmas peaministri kandidaat ei esita kahe nädala jooksul presidendile kinnitamiseks valitsuse koosseisu, kuulutab president erakorralised riigikogu valimised.