Hoiupank rikkus krediidiasutuste seadust, ostes Hoiupanga Tööta-jate ASilt Daiwa pangale panditud aktsiad. Tehing toimus peamiselt Hoiupanga suuraktsionäride esindajatest koosneva nõukogu ja Eesti Panga toel.
Äripäeva arvates näitab keskpanga reageering Hoiupangas toimuvale tema valikulist suhtumist kohalikesse kommertspankadesse.
Väikeste pankadega ollakse väga range, kuid ühe turuliidri seaduserikkumistele ja klientide ning väikeaktsionäride huvide kahjustamisele vaadatakse läbi sõrmede. Selliste erandite tegemine on ühele järelevalveasutusele lubamatu.
On mõttetu hoida krediidiasutuste seaduses sätet, et krediidiasutused ei tohi osta oma aktsiaid, kui pangad seda tegelikult tütarfirmade kaudu teevad ja sellist tegevust aktsepteerib vaikimisi ka Eesti Pank.
Panga enda aktsiate ostmist turuhinnast kallimalt ja pangale 45 miljoni krooni suuruse potentsiaalse kahju tekitamist põhjendas Hoiupanga nõukogu esimees Joakim J. Helenius hinnalanguse kartusega.
Kui Daiwa oleks 1,5 miljonit aktsiat müüki paisanud, oleks aktsia hind langenud ja Hoiupanga aktsionärid oleksid suuremat kahju kannatanud kui praegu.
Samuti oleks suuremat kahju saanud pank ise, sest Daiwa oli Hoiupangaga sõlmitud optsioonilepingu abil ennast kindlustanud 150kroonise aktsiahinna peale.
Need kaks fakti ei õigusta kuidagi seaduserikkumist. Toimetus on veendunud, et Hoiupanga nõukogu liikmed olid juba pool aastat tagasi teadlikud kuuele Hoiupanga juhtivtöötajale kuuluva firma laenutehingust Daiwa pangaga, mida garanteeris Hoiupank. Kuna nõukogus oli Eesti Panga esindaja, siis pidi tehingu tagamaadest olema teadlik ka keskpank.
Nõukogu liikmete ja keskpanga esindaja jutud, et nemad said pool aastat ajakirjanduse suure tähelepanu all olnud Daiwa tehingu tingimustest teada alles aprilli teisel poolel, on tühi loba.
Kui Hoiupanga aktsia hind ei oleks aprilli lõpus olnud alla 150 krooni, siis ei oleks avalikkus teada saanud, et praeguse siseministri Olari Taali juhitud Hoiupank garanteeris Taali & Co tehingut, mis börsi tõusu korral oleks kuuest Hoiupanga tippjuhist teinud rikkad inimesed, kuid mis ebaõnnestumise tõttu tõi kõigile teistele Hoiupanga aktsionäridele kokku potentsiaalset kahju 45 miljonit krooni. Eilseks oli ostetud aktsiapaki väärtus juba 74 miljonit krooni madalam aktsiapaki eest makstud hinnast.
Sellest tehingust tekkiva kahju peaksid tegelikult kinni maksma sügisel panga järelevalvenõukokku kuulunud Joakim J. Heleniuse esindatud Baltic Republics Fund, Jonathan H.M. Harfieldi ja André Küüsveki esindatud EBRD, Lars-Olof Ödlundi esindatud Swedbank ja Tanel Rossi esindatud Eesti Pank.
Just need neli Hoiupanga nõukogus esindatud suuraktsionäri oleksid pidanud Daiwa pangalt 150 krooniga ära ostma 1,5 miljonit Hoiupanga aktsiat, aga mitte kahjumit teiste aktsionäridega jagama.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele