Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus seadus piirab insaiderlust
«See on optimistlikult vaadates,» nentis rahandusministeeriumi omandireformiosakonna juhataja Veiko Tali. Ta lisas, et pessimistlikult võttes tuleb uus seadus 1999. aasta esimesel poolel. Valitsusse peaks see jõudma plaanide kohaselt selle aasta juunis.
«Uues seaduses on väga palju muudatusi,» tõdes Tali. Tema sõnul on paremini reguleeritud insaidertehingud, kuid täielikult kaotada võimalust neid sooritada pole võimalik. Ta lisas, et uue Euroopa Liidu normatiividele vastava seadusega tehakse kergemaks insaiderluse avastamine.
. Eelnõu ei jõua riigikokku enne sügist
Väärtpaberiinspektsiooni juhataja Marek Mägi uue seaduse käikulaskmisse nii optimistlikult ei suhtu. «Kui seadus jõuab juunis valitsusse, siis on see küllaltki ülepeakaela tehtud ning ministeeriumidel tuleb teha palju parandusettepanekuid,» rääkis Mägi. Tema hinnangul ei jõua uue seaduse eelnõu riigikokku sellel istungite sessioonil, vaid sügisel.
«Algselt oli lootus, et seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1999, kuid seadus muudab niivõrd palju, et enamik ettepanekuid lükatakse edasi,» nentis Mägi. Ta lisas, et realistlikult vaadates ootab väärtpaberiinspektsioon uut aastatuhandet. «Selleks ajaks võib seadus hakata koos kõigi alamaktidega kehtima,» lausus Mägi.
Väärtpaberiinspektsiooni on süüdistatud ebaefektiivsuses ning Marek Mägi nõustub sellega. «Põhjusi on kolm: vajalike seaduste ja kompetentsete töötajate puudumine ning info kättesaamatus,» rääkis ta. Mägi tõdes, et ühes seaduses on kirjas, et väärtpaberiinspektsioonil on õigus saada pankadelt andmeid, kuid teises jällegi, et pangad pole kohustatud informatsiooni andma.
Kompetentseid töötajaid pole seepärast, et Eesti väärtpaberiturul pole veel kogemustega inimesi, sõnas Mägi. Ta ütles, et Hansapanga väide, et nende kapitalist 80% moodustavad ajud, on väga õige. Riigiametites aga moodustavad 80% kapitalist majad, kus inimesed sees istuvad, ütles ta.
Samuti seisneb inspektsiooni ebaefektiivsus selles, et töö sumbub. «Ühed ei taha anda infot, ja teised ei taha saadud infot kinnitada,» oli Mägi murelik. Tema hinnangul saab töötajast kompetentne järelevalvaja kahe aasta jooksul. «Kuid riigiameti miinus on ka väikesed palgad,» lausus Mägi.