Üürnikud nõuavad maju omale

Ebaseadusliku tagastamise osas on paljude teiste majaomanike hulgas kahtluse alla sattunud ka August Kalmo, kes päris Pärnu mnt 38 asuva maja oma isalt. Tema sõnul on kahtlustamine alusetu, sest riigiarhiivis on olemas maja natsionaliseerimisakt.

Kalmo seletas, et maja natsionaliseeriti 1941. aastal ja tema isa põgenes Saksamaale. Kui Saksa armee vallutas Eesti, naasis ka August Kalmo isa ja sai oma maja tagasi.

Maja omanik ütles, et kui tema isa oleks kinnistu eest kompensatsiooni saanud, poleks ta saanud 1944. aastal oma abikaasale teha notariaalset haldusvolitust. Hiljem üritas August Kalmo isa põgeneda Soome, kuid uppus, tema abikaasa küüditati. Maja Pärnu mnt 38 jäi riigile.

Kalmo väitis, et kui tema südametunnistus oleks must, müünuks ta maja juba ammu kellelegi teisele maha. Omanik näitas majas tehtud remonti, mille kulud ulatusid poolteise miljoni kroonini. Ta lisas, et kavatseb laimu levitajad kohtusse kaevata.

Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viies ütles, et üürnike ja omanike vahel tekkinud pinged on paratamatud. Ümberasujate vara tuleb vaadata riikidevaheliste lepingute alusel, leidis Viies.

Viies ütles, et ümberasumine Balti riikidest Saksamaale toimus Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Eesti vahel 1939. aastal sõlmitud lepingute alusel, mille jätkuks oli 1941. aastal Moskvas sõlmitud leping. 1951. aastal sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel leping koos nõudeõiguse täieliku loovutamisega NSV Liidu kasuks.

Viies ütles, et näiteks aadressil Sakala 11 tagastatud maja elanik Riho Lääts esitas õiguse jaluleseadmiseks järelepärimise Saksamaale ja sai sealt vastuse, et maja omanikud olid kirjas ümberasujatena. Kompensatsioonimakse kohta ei olnud vastuse saatnud Saksamaa asutusel mingeid andmeid.

Väidetavalt õigusevastaselt tagastatud Roosikrantsi 4a maja elaniku Aleksei Borovkovi arvates on dokumentidega midagi korrast ära, sest maja omanik keeldus hooneregistrisse minemast, kui üürnikud soovisid taotleda EVP-laenu.