Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üürnikud nõuavad maju omale

    Endised omanikud peavad õiguse jaluleseadmiseks pöörduma Saksamaale

    Tallinna üürnike ühenduse esimehe Enno Seliranna kinnitusel on olemas ümberasujate nimekiri 1941. aastast. Kõik nimekirja sattunud isikud lahkusid Eestist vabatahtlikult, väitis ta.
    «Ümberasumine ei ole tunnistatud õigusvastaseks tegevuseks ja seega ei ole olemas õigusvastaselt võõrandatud vara, mis tuleb omanikele tagastada,» ütles Selirand.
    Seliranna väitel võis vara kompenseerimine Eestis toimuda omanike teadmata.
    Ebaseadusliku tagastamise osas on paljude teiste majaomanike hulgas kahtluse alla sattunud ka August Kalmo, kes päris Pärnu mnt 38 asuva maja oma isalt. Tema sõnul on kahtlustamine alusetu, sest riigiarhiivis on olemas maja natsionaliseerimisakt.
    Kalmo seletas, et maja natsionaliseeriti 1941. aastal ja tema isa põgenes Saksamaale. Kui Saksa armee vallutas Eesti, naasis ka August Kalmo isa ja sai oma maja tagasi.
    Maja omanik ütles, et kui tema isa oleks kinnistu eest kompensatsiooni saanud, poleks ta saanud 1944. aastal oma abikaasale teha notariaalset haldusvolitust. Hiljem üritas August Kalmo isa põgeneda Soome, kuid uppus, tema abikaasa küüditati. Maja Pärnu mnt 38 jäi riigile.
    Kalmo väitis, et kui tema südametunnistus oleks must, müünuks ta maja juba ammu kellelegi teisele maha. Omanik näitas majas tehtud remonti, mille kulud ulatusid poolteise miljoni kroonini. Ta lisas, et kavatseb laimu levitajad kohtusse kaevata.
    Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viies ütles, et üürnike ja omanike vahel tekkinud pinged on paratamatud. Ümberasujate vara tuleb vaadata riikidevaheliste lepingute alusel, leidis Viies.
    Viies ütles, et ümberasumine Balti riikidest Saksamaale toimus Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Eesti vahel 1939. aastal sõlmitud lepingute alusel, mille jätkuks oli 1941. aastal Moskvas sõlmitud leping. 1951. aastal sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel leping koos nõudeõiguse täieliku loovutamisega NSV Liidu kasuks.
    Viies ütles, et näiteks aadressil Sakala 11 tagastatud maja elanik Riho Lääts esitas õiguse jaluleseadmiseks järelepärimise Saksamaale ja sai sealt vastuse, et maja omanikud olid kirjas ümberasujatena. Kompensatsioonimakse kohta ei olnud vastuse saatnud Saksamaa asutusel mingeid andmeid.
    Väidetavalt õigusevastaselt tagastatud Roosikrantsi 4a maja elaniku Aleksei Borovkovi arvates on dokumentidega midagi korrast ära, sest maja omanik keeldus hooneregistrisse minemast, kui üürnikud soovisid taotleda EVP-laenu.
    Maja omanik, kunagise riigivanema Otto Strandmani järeltulija Peeter Hääl olevat pakkunud maja elanikele, et ta võtab ise üürnike nimel laenu ja ostab kõigile asenduspinnad. «Meie sellega nõus polnud ja nüüd ei olegi keegi laenu võtta saanud,» rääkis Borovkov.
    «Minu firma oleks üürnike nõusolekul kogu EVP-laenu garanteerinud, individuaalsest laenuvõtmisest pole ükski üürnik mulle midagi rääkinud,» väitis Peeter Hääl. Tema firmat esindava juristi Erich Vallimägi sõnul on üürnike ühenduse nimekirja põhjal väga ennatlik hakata varalisi probleeme lahendama.
    «Omandireformiametist lubati mulle igatahes anda tõend Roosikrantsi 4a tagastamise seaduslikkuse kohta,» teatas Vallimägi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ettevõtlusminister Järvan: elektri hinna tõus ei mõjuta eriti ettevõtteid
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Andre Nõmm: kõrged hoiuse intressid ilma kapitalijuhtimiseta on kui rattasõit ilma kiivrita
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Hiiglaslik varjatud võlg teeb rahvusvahelise vahendaja ärevaks
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Omniva avas tuleviku postkontori
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.

Olulisemad lood

Venemaa analüüsib, kuidas reageerida nafta hinnapiirile Zelenskõi: hind sobib Venemaale
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.