• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraturg jätkab stabiilselt

    Kinnisvarafirmade prognoosid Eesti kinnisvaraturul käesoleval aastal toimuva kohta on kardinaalselt erinevad. Tartu kinnisvarafirmad ennustavad, et kinnisvaraturul langevad oluliselt korterite ja büroopindade hinnad. Tallinna firmad arvavad, et mingit märgatavat üleüldist hinnalangust ei tule.
    Äripäev ei ennusta selleks aastaks kinnisvaraturule järsku hinnalangust. Me arvame, et hinnatase jääb stabiilseks.
    Tegelikult ei saagi Tartu ja Tallinna kinnisvarafirmade hinnanguid teineteisele vastandada, sest mõlema linna kinnisvaraturu areng on erinev.
    Kui Tartu kinnisvaramaaklerid väidavad, et Tartus korterite hinnad aasta alguses langesid, siis Tallinnas oli trend hoopis vastupidine. Toimetus ei jaga aga Tartu maaklerite seisukohta, et ülikoolilinnas toimunud langus kandub sellel aastal üle Tallinna.
    Järsk hinnataseme muutus leiaks kinnisvaraturul aset siis, kui inimeste sissetulekud ja maksujõulisus järsult väheneksid. Praegu ei ole küll mingit alust prognoosida Eesti majandusolukorra järsku halvenemist ja ettevõtete pankrotistumist.
    Prognoos, et möödunud aasta sügisel toimunud rahaturukriis toob endaga kaasa palgatõusu ja laenude väljastamise pidurdumise ning see tähendab omakorda kinnisvarahindade tõusu peatumist, Tallinnas ja ka näiteks Pärnus ei täitunud.
    Pigem vastupidi, tänu väiksele pakkumisele leidis aasta alguses pealinnas aset järsk korterite hinna tõus. Selline areng oli üllatuseks, sest aasta alguses ennustati hinnatõusu pidurdumist ja jäämist inflatsioonitempost allapoole.
    Kindlasti oli börsilangusel oma mõju kinnisvaraturul toimuvasse. Tundub, et aktsiahindade langus ja rahaturukriis põhjustas kinnisvaraturul hoopis hindade tõusu.
    Investorid suhtuvad börsi umbusklikult. Kinnisvaraturg tundub neile praegu kindlama rahapaigutuskohana. Näiteks on eduka ärimehe võrdkujuks muutunud Ernesto Preatoni Eestis kinnisvaraarendusse investeerinud sadu miljoneid kroone.
    Äripäev arvab, et hinnalangus võib kinnisvaraturul toimuda kahe-kolme aasta pärast, sest pikemas perspektiivis kinnisvara pakkumine suureneb nõudmisest kiiremini.
    Praegu võib hinnalangus leida aset halvas piirkonnas asuvate vanade korterite ja büroopindade puhul. Kvaliteetse kinnisvara hind tõenäoliselt sellel aastal aga hoopis tõuseb.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.