Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üürnikud ei saa kohtust abi
Tallinna üürnike ühenduse aseesimehe Feja Räime sõnul ei võta kohtud üürnike kaebusi lihtsalt menetlusse. Kõikidel ebaseaduslikult tagastatud majade üürnikel on õigus halduskohtule kaebust esitada, kuigi majade tagastamine toimus neli või viis aastat tagasi, kinnitas ta.
Halduskohtusse pöördumise korra kohaselt on üürnikel aega kaebust esitada üks kuu alates päevast, mil ta saab teada oma õiguste rikkumisest. Keegi ei saa kindlalt väita, et nii vanu asju enam menetlusse ei võeta, lisas Räim.
Tallinna üürnike ühenduse esimehe Enno Seliranna sõnul ei saa rääkida aegumisest, sest üürnikel polnud viis aastat tagasi tõendusmaterjali. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna nõudel väljastas riigiarhiiv nimestikud 1997 a septembris.
1995. a tagastas Tallinn 1941. a Eestimaalt lahkunud Georg ja Terese Kochi pärijatele maja Pärnu mnt 36/Roosikrantsi 23. Majas elav üürnik Rita Loor sai ebaseaduslikust tagastamisest teada alles 1997. a oktoobris.
Paar päeva hiljem esitas Loor halduskohtule kaebuse. Räim ütles, et halduskohus saatis üürnikule vastu määruse, millega jättis kaebuse käiguta. Hiljem tegi Loor erikaebuse ringkonnakohtule, kuid ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse jõusse.
Seliranna sõnul peab kohus ebaseadusliku tagastamise juhtumeid vaatama üheselt -- kui ühe juhtumi lahendus käes, tuleb teha ka teised otsused selle põhjal.
Vandeadvokaat Andres Hallmägi leidis, et sarnaseid juhtumeid tulekski lahendada ühest kohtupretsedendist lähtuvalt. Ta arvas, et pretsedendini jõuaksid Eesti kohtud alles nelja-viie aasta pärast.
Räim ütles, et selguse saamiseni tuleks kahtlusaluste majadega tehingud keelata.
Selirand arvas, et kindlasti müüakse juba nurgataguste notaribüroode kaudu kahtlusaluseid maju, kuid seda on raske kontrollida ja peatada.