Rootsi talunike ühistud otsivad arenguteid

Ehkki põhitootmine domineerib, on järjest suurema tähtsuse omandanud põllumajandussaaduste töötlemine. Samal ajal on konkurents järjest kasvanud, sest suureneb imporditavate toiduainete hulk. Praegu moodustab Rootsi toiduaineimport ligi 32 mld krooni.

Sellises turusituatsioon püüavad Rootsi talunike ühistud suurendada ekspordi osa. Kõige kaugemale on jõudnud teraviljaettevõte Cerealia, mille 5,2miljardilisest käibest tuleb ligi 40% väljastpoolt Rootsit. Tootmine on käivitatud ka Taanis ja Poolas.

«Näeme ekspordi alal suuri võimalusi. Oleme läbi murdnud Suurbritannia turule ning sügiseks on suured plaanid Saksamaal,« ütles Jonsson. «Saksamaal oleme välja valinud kümmekond ettevõtet, mida oleksime valmis ostma, et saada juurdepääsu jaotuskanalitele. Samuti võib kõne alla tulla kohalik tootmine,» jätkas ta.

«Rootsi talunikud on tugev kaubamärk. Inimesed teavad meie tegemisi. Oleme 5--10 aastat teistest ELi riikidest ees nii loomade kaitse kui antibiootikumi- ja salmonellagarantii osas ning meie hinnangul ka keskkonnaküsimustes,» ütles Jonsson.

Muutuste vajaduse tunnetamine on tuleneb sellest, et varem reguleeritud põllumajandus on tänaseks üle võtnud turumajanduse põhimõtted.

«Turg dikteerib talunike ettevõtetele uued nõudmised. Tuleb olla parem ja hoolitseda selle eest, et omanikud, s.o talunikud saaksid oma kvaliteetsete toodete pealt ka lisaväärtust,» ütles Jonsson.

Tavaliselt on talunike ühistutele kuuluvate ettevõtete tulusus aga madalam kui teistel erasektori toiduainetööstuse ettevõtetel.

«Selline võrdlus on väheütlev, sest talunikele kuuluvad ettevõtted ei ole müügiks,» ütles Jonsson.