Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi talunike ühistud otsivad arenguteid

    «Seesmiselt tunnetatud uuenduste vajadus ning turusituatsiooni muutumine esitab põllumeestele ja põllumajandusühistutele uusi nõudmisi,» ütles Rootsi talunike keskliidu LRF juht Hans Jonsson. «See puudutab nii suhtumise muutumist kui Euroopas Liidus piiride kadumisega avanenud tohutuid võimalusi,» jätkas ta.
    Põllumajandusühistutel on kaalukas roll Rootsi toiduainetööstuses, mille kogukäive on 140 mld Rootsi krooni ning kus töötab 60 000 inimest.
    Talunikele kuuluvate ettevõtete, millest tuntumad on Arla, Cerealia, Scan, Kronägg ja Skånemejerier, kogukäive on 80 mld Rootsi krooni ning tööliste arv 30 000.
    Ehkki põhitootmine domineerib, on järjest suurema tähtsuse omandanud põllumajandussaaduste töötlemine. Samal ajal on konkurents järjest kasvanud, sest suureneb imporditavate toiduainete hulk. Praegu moodustab Rootsi toiduaineimport ligi 32 mld krooni.
    Sellises turusituatsioon püüavad Rootsi talunike ühistud suurendada ekspordi osa. Kõige kaugemale on jõudnud teraviljaettevõte Cerealia, mille 5,2miljardilisest käibest tuleb ligi 40% väljastpoolt Rootsit. Tootmine on käivitatud ka Taanis ja Poolas.
    «Näeme ekspordi alal suuri võimalusi. Oleme läbi murdnud Suurbritannia turule ning sügiseks on suured plaanid Saksamaal,« ütles Jonsson. «Saksamaal oleme välja valinud kümmekond ettevõtet, mida oleksime valmis ostma, et saada juurdepääsu jaotuskanalitele. Samuti võib kõne alla tulla kohalik tootmine,» jätkas ta.
    «Rootsi talunikud on tugev kaubamärk. Inimesed teavad meie tegemisi. Oleme 5--10 aastat teistest ELi riikidest ees nii loomade kaitse kui antibiootikumi- ja salmonellagarantii osas ning meie hinnangul ka keskkonnaküsimustes,» ütles Jonsson.
    Muutuste vajaduse tunnetamine on tuleneb sellest, et varem reguleeritud põllumajandus on tänaseks üle võtnud turumajanduse põhimõtted.
    «Turg dikteerib talunike ettevõtetele uued nõudmised. Tuleb olla parem ja hoolitseda selle eest, et omanikud, s.o talunikud saaksid oma kvaliteetsete toodete pealt ka lisaväärtust,» ütles Jonsson.
    Tavaliselt on talunike ühistutele kuuluvate ettevõtete tulusus aga madalam kui teistel erasektori toiduainetööstuse ettevõtetel.
    «Selline võrdlus on väheütlev, sest talunikele kuuluvad ettevõtted ei ole müügiks,» ütles Jonsson.
    Börsile viimine oleks Jonssoni hinnangul lühinägelik ning õõnestaks äratasuva põllumajandustootmise jätkumise eeldusi.
    «Ettevõte on eelkõige taluniku toodetud tooraine turustuskanal,» ütles ta. «Sellised ettevõtted nagu Arla võimaldavad talunikul raha teenida. Kui me oma ettevõtted käest anname, kardan ma, et Rootsi talunikust saab traktorijuht rahvusvahelises toiduainetööstuses,» ütles Jonsson.
    Erinevalt Rootsi tarbijate kooperatiividest, mis 1990. aastatel sattusid majandusraskustesse ning olid laenuandjate survel sunnitud peaaegu kõik oma ettevõtted ära müüma, on põllumajanduskooperatiivide finantspositsioon tugev.
    Hans Jonssoni sõnul takistab talunikele kuuluvate firmade laienemist rohkem ideede kui kapitali puudus.
    «Oleme küll otsustanud börsist eemale jääda, kuid soovime, et talunike ettevõtted looksid liite ja leiaksid nii Rootsist kui välismaalt partnereid, kellega koos värskeid äriideid realiseerida,» ütles Jonsson. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Tallinna Sadama kaubamaht vähenes 20%
Tallinna Sadama tegi teises kvartalis suure kasvu reisijate arvus, kuid pandeemia-eelse tasemeni on veel pool teed minna.
Tallinna Sadama tegi teises kvartalis suure kasvu reisijate arvus, kuid pandeemia-eelse tasemeni on veel pool teed minna.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Stroomi ranna suplusalalt avastati raske kütteõli reostus
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
Lennud täituvad aina rohkem, kvaliteet paraneb sügisel
Juunis suurenes Tallinna lennujaama läbivate liinide täituvus pea 80 protsendini, ent teenuse kvaliteedi paranemist ei ole oodata enne madalhooaega.
Juunis suurenes Tallinna lennujaama läbivate liinide täituvus pea 80 protsendini, ent teenuse kvaliteedi paranemist ei ole oodata enne madalhooaega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.