Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Heausk ja hädakaitse

    Eesti meedia ja avalikkuse üheks põhiküsimuseks Hoiupanga aktsia-müügi skandaali arutamisel on olnud, kuidas ikkagi võis Hoiupanga nõukogu heaks kiita panga juhatuse otsuse võtta Hoiupanga Töötajate ASi arvelt keskdepositooriumis ära Hoiupanga arvates sinna ebaseadusliku tehingu tagajärjel sattunud 6 miljonit Hoiupanga aktsiat? Miks me läksime välja juriidiliselt kaheldavale lahendusele?
    Kõige õigem vastus on, et tegemist oli hädaseisundiga. Täpselt samuti, nagu kuritegeliku rünnaku ohvriks langeval isikul on õigus rakendada oma elu ja vara säilitamiseks hädakaitsevahendeid, pidi sellist võimalust praegu kasutama Hoiupank.
    Ja nii nagu hädakaitset rakendav isik peab järele mõtlema, et rünnaku tõrjumise käigus tekkiv kahju ei ületaks ründaja poolt tekitatavat potentsiaalset kahju, tegi seda ka Hoiupanga juhatus ja nõukogu. Eesti seadused annavad isikule, kellelt varas võtab tänaval jope, õiguse varast taga ajada ja temalt jope tagasi võtta. Analoogselt käitus ka Hoiupank, kuigi tegemist ei olnud jopega, vaid kahe kolmandikuga panga eelmise aasta kasumist. Kui Hoiupanga endine peajurist Marcel Vichmann eiras Daiwa pangaga aktsiaostutehingut tehes oma tööandja ehk panga huve ning tegi panga rahaga tehingu isiklikes huvides, kuritarvitas ta panga juhatuse ja nõukogu usaldust ning Hoiupanga aktsionäride vara.
    Nii ärieetika kui inimliku moraali seisukohalt ei saa seda käsitleda muu kui vargusena. Nii mulle kui teistele Hoiupanga nõukogu liikmetele on täiesti arusaamatu, kuidas saab Vichmanni tegevust käsitleda nutika ja juriidilistes keerdkäikudes orienteeruva ärimehe õnnestunud tehinguna. Tegelikult ta lihtsalt kuritarvitas oma ametikohta ja sellega kaasnevat usaldust.
    Hoiupanga juhatusel ja nõukogul oli selge, et esmajärjekorras tuleb vältida edasise kahju tekitamine pangale ja meie aktsionäride kapitalile. Nagu Eesti igapäevaelu on näidanud, jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ja varaliste vaidluste puhul on pahatihti selgunud, et vaidlusalune objekt on otsuse langedes juba ammu teisele -- heausksele omanikule üle läinud. Kahju tekitajal selle kompenseerimiseks vahendeid pole, sest objekti müügist saadud raha on juba kuskile hajunud, ning nii laiutavadki kõik kahetsevate nägudega käsi ja lähevad laiali.
    Viimaseks ilmekaks näiteks taolistest miljonitesse ulatuvate kahjudega tehingutest on kasvõi omandireformi käigus Tallinna kesklinnas tagastatud majade juhtum. Nüüd, mil tagastamiste seaduslikkus on põhjendatult kahtluse alla seatud ja kohtuasjad juba käivad, on mitmed majad ammu heausksetele ostjatele edasi müüdud ning kohtus õiguse saavad kahjukannatajad seisavad ikkagi lõhkise küna ees.
    Sellises situatsioonis ei jäänudki Hoiupangal muud üle kui ära hoida aktsiate edasimüüki «heausksele» ostjale. Muidu oleks pank kaotanud võimaluse tagasi saada nii aktsiaid kui nende müügist laekuvat raha.
    Lõppude lõpuks on tegemist 7 protsendiga Hoiupanga aktsiakapitalist ja nii olulise osaluse käekäik ning võimalik sattumine juhuslikesse kätesse võiks pangale kaasa tuua ka olulist kahju.
    Hoiupanga juhatus ja nõukogu ning meie suuraktsionärid EBRD ja Swedbank on valmis tegema kõik, et nüüd, kui Marcel Vichmannil pole enam võimalust tekitada panga omanikele edasist kahju, antaks Eesti või Suurbritannia kohtutes sellele vaidlusele pädev hinnang.
    Joakim Helenius on Hoiupanga nõukogu esimees.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.