Heausk ja hädakaitse

Eesti meedia ja avalikkuse üheks põhiküsimuseks Hoiupanga aktsia-müügi skandaali arutamisel on olnud, kuidas ikkagi võis Hoiupanga nõukogu heaks kiita panga juhatuse otsuse võtta Hoiupanga Töötajate ASi arvelt keskdepositooriumis ära Hoiupanga arvates sinna ebaseadusliku tehingu tagajärjel sattunud 6 miljonit Hoiupanga aktsiat? Miks me läksime välja juriidiliselt kaheldavale lahendusele?

Kõige õigem vastus on, et tegemist oli hädaseisundiga. Täpselt samuti, nagu kuritegeliku rünnaku ohvriks langeval isikul on õigus rakendada oma elu ja vara säilitamiseks hädakaitsevahendeid, pidi sellist võimalust praegu kasutama Hoiupank.

Ja nii nagu hädakaitset rakendav isik peab järele mõtlema, et rünnaku tõrjumise käigus tekkiv kahju ei ületaks ründaja poolt tekitatavat potentsiaalset kahju, tegi seda ka Hoiupanga juhatus ja nõukogu. Eesti seadused annavad isikule, kellelt varas võtab tänaval jope, õiguse varast taga ajada ja temalt jope tagasi võtta. Analoogselt käitus ka Hoiupank, kuigi tegemist ei olnud jopega, vaid kahe kolmandikuga panga eelmise aasta kasumist. Kui Hoiupanga endine peajurist Marcel Vichmann eiras Daiwa pangaga aktsiaostutehingut tehes oma tööandja ehk panga huve ning tegi panga rahaga tehingu isiklikes huvides, kuritarvitas ta panga juhatuse ja nõukogu usaldust ning Hoiupanga aktsionäride vara.