• OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,27
  • OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,27
  • 25.05.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korea pangakriis maksab 490 miljardit

Lõuna-Korea valitsus tahab investeerida 50 000 miljardit voni ehk 490 miljardit Eesti krooni, et lahendada lõplikult riigi pangakriis ja ühtlasi ka majanduskriis.
Pool summast kulub pankade abistamisele lootusetute laenude kustutamisel, 157 miljardi krooniga tugevdatakse pankade rahalist seisu.
Lõuna-Korea rahandusministri Lee Kyu Sungi arvamuse kohaselt peaks riigi pangasektor kandma oma tervendamise kulud ise, kuid olukord on praegu sedavõrd raske, et riigi sekkumine on vältimatu, kui tahetakse finantssüsteemi kokkuvarisemist vältida. Pankade toetamiseks peab valitsus sel ja järgmisel aastal tegema uusi obligatsioonilaene, mis suurendavad aastail 1998--1999 riigi intressikulusid 13 000 miljardi voni ehk 133 mld Eesti krooni võrra. Keskmisele perele tähendab see maksukoorma kasvu kuni 9000 Eesti krooni võrra aastas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ametlikel andmetel on riigi finantsinstitutsioonidel halbu laene 118 000 miljardit voni. Valitsus eeldab, et pangad ise kannavad hoolt poolte halbade laenude eest.
Finantsinstitutsioonide kahjumiks arvestatakse 50 000 miljardit voni.
Mainitud päästeabinõud tähendavad ühtlasi seda, et suur osa pangasektorist läheb riigi kontrolli alla. DI-FT-ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele