• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETV sponsorraha teeb konkurendid ärevaks

    ETV peadirektor Toomas Lepp väitis eelmisel nädalal Õhtulehele, et sponsorlepingutega teenib Eesti Televisioon miljoneid kroone. Täpsemat numbrit ei nõustunud ta avaldama.
    ETV pearaamatupidaja Aili Laanem ütles eelmise nädala lõpul, et sponsorlepingutest teenib avalik-õiguslik telekanal kindlasti vähem kui miljon krooni. Hiljem palus ta seda siiski Lepa enda käest üle küsida.
    Lepp ütles Äripäevale, et ta ei taha sponsorraha kohta mingeid kommentaare anda.
    TV3 peadirektori asetäitja Andres Jõesaar kinnitas, et kuigi reklaamid peavad ETV programmist olema tänaseks kadunud, võib sponsorlogosid ETVs näidatavate saadete vahele pikkida kuni eratelekanalitega sõlmitud lepingu lõpuni 1999. a septembris.
    Andres Jõesaare sõnul pole telekanalid leppinud kokku mingites piirangutes sponsorlogode näitamise osas. Ta tunnistas, et ka sponsorlogosid võib käsitleda reklaamina, kuid see oli kompromiss ETVga sõlmitud lepingus.
    Jõesaar ütles, et ta ei ole ETV raamatupidamisega kursis, kuid arvatavasti teenib avalik-õiguslik televisioon sponsorsummana miljoneid kroone. «Ma loodan, et vähem kui kümme miljonit krooni -- see oleks liialdus -- aga viis miljonit võib kokku tulla küll,» lausus ta.
    Kanal 2 direktor Kris Taska rääkis, et lepingu sõlmimisel ETV ja eratelekanalite vahel oli põhimõte, et ETV ei hakka aktiivselt tegelema lisaraha otsimisega ja eratelekanalitega reklaamiturul konkureerimisega. Tema sõnul on aga telepildist näha, et ETV tegeleb küllalt palju lisaraha teenimisega.
    «Mina näen küll, et sponsorlogode esitlemisega ETV osaleb reklaamiturul,» lausus Taska. «Firmad, kes annavad ETV-le raha, ei anna seda mitte õilsatel eesmärkidel mingit saadet toetada, vaid sellepärast, et enda firmat reklaamida, mis on kindlasti üks segav faktor reklaamiturul.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.