26. mai õhtul kelle 18 paiku sisenes ühe Eesti kommertspanga peakontorisse mees, kes esitas väljamaksmiseks t?eki. Kuna väljamaksmisele kuulunud summa, umbes 7 400 000 Eesti krooni, oli küllalt suur, otsustati t?eki õigsust kontrollida.
Panga töötajad ei peljanud vaeva ning kaugekõnedele kuluvat raha ning peagi selgus, et nimetatud numbriga t?ekk on tõepoolest välja antud, kuid raha saaja nimi ning summa suurus olid seal algselt hoopis teised. Numbrite juurdekirjutamise teel saadi algsest summast 180 korda suurem summa.
T?ekil oli muudetud ka raha saaja nimi. Firmat, kelle nimele t?ekk algselt oli välja kirjutatud, uurimisorganid esialgu Eestiga ei seosta.
T?eki oli sellel aastal välja andnud ühe Ladina-Ameerika riigi kommertspank ning see oli keeles, mida Eesti panganduses tavaliselt ei kasutata.
Ühe versiooni kohaselt võiski t?eki esitaja loota, et panga töötaja tekstina antud summast aru ei saa ning seda numbritega toodud summaga võrdlema ei hakka.
T?eki esitaja, kelle isikut veel täiendavalt uuritakse, ei ole esitatud dokumentide järgi ei Eesti ega ka Venemaa kodanik ega ela alaliselt Eestis.
Kuna panga tegevuse tõttu oletataval kelmil oma üritust lõpule viia ei õnnestunud, võib meest süüdistada vaid kelmuse katses. Seda, kas mees t?eki ehk politseikeeles dokumendi võltsimisega seotud on, alles uuritakse.
Seni Eestis kelmuse katse eest vabaduskaotuslikke karistusi määratud pole.
Politsei ei välista võimalust, et võltsitud t?eki esitamise näol võib tegemist võib olla kurjategijate katsega, kes ssoovisid proovida, kui tõhusalt toimib kontrollisüsteem Eesti pankades.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Enimloetud
5
Investor ootaks madalamat hinda
6
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Investor ootaks madalamat hinda
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Tagasi Äripäeva esilehele