Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Vambo Kaalu sõnul annab Hiiumaal asuva Putkaste riigimajandi maa riigi omandusse jätmine valitsuskoalitsiooni poliitikutele võimaluse maaga äritseda.
Putkaste riigimajandi tervikvara ostis 1997. a AS Lacto alghinnaga 3 mln krooni. Kuna vara müüdi tervikvarana, ei ole maaelu komisjoni liikmete hinnangul põllumajandusministeeriumil õigust maad riigi omandusse jätta.
Põllumajandusministeeriumi infrastruktuuri ja maakasutuse büroo juhataja kohusetäitja Ants Tõnissoo sõnul on põllumajandusmaade peal riigi rajatised ja põllumajandusministri käskkiri ei ole seadusega vastuolus.
Seaduse järgi on põllumajandusministeeriumil õigus maad riigi omandisse jätta seni, kui Putkaste riigimajand eksisteerib juriidilise isikuna. «Käskkirja tühistamisel tunnistaks peaminister Mart Siimann seadusetust,» ütles Tõnissoo.
Tõnissoo lisas, et kui maad riigi omandusse ei jäeta, hakkavad maaga äritsema Käina vald ja maavanem. «Tegemist on Hiiumaa parimate põllumajandusmaadega.»
Tõnissoo ütles, et maa riigi omandusse jätmisel ei jää AS Lacto maakasutusest ilma. Põllumajandusministeerium ja Lacto sõlmivad rendilepingu, mille kohaselt saab Lacto maad rentida 25 aastat. Rendilepingu järgi hakkab Lacto renti maksma 14 000 krooni aastas, lisas Tõnissoo.
Hiiu maavanema Tiit Laja sõnul ei ole ta näinud põllumajandusministri käskkirja, kuid on teadlik Putkaste maade probleemidest. «Kahjuks pole mul maavanemana õigust sel teemal sõna võtta,» lisas Laja.
Kui peaminister esmaspäeval põllumajandusministri käskkirja ei tühista, kinnistatakse vaidlusalune maa kinnistusametis.