Made ütlusel toetab riigikogu enamus võlakirjaemissiooni. «Majanduslikust seisukohast on sellele raske toetust leida,» lisas ta. «Mina majandusteadlasena ei toetaks seda, aga poliitikuna tuleb saada aru Maapanga ees olevatest probleemidest.»

Made sõnul tulnuks Maapanga probleem lahendada pankrotiseaduse ja hoiuste tagamise seaduse abil.

Valitsuse soovitud seitsmeaastase tähtajaga võlakirjaemissiooni seaduse eelnõu esitab riigikogule majanduskomisjon. Made sõnul on komisjonil eelnõu arutamiseks vaid tund aega enne täna kell üksteist algavat istungit.

Võlakirjaemissioon oleks üks võimalik lahendusvariant, aga kas ka parim, on raske öelda, märkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.

Maaliidu fraktsiooni esimehe Arvo Sirendi sõnul on võlakirjaemissioon parim võimalik lahendus ja pealegi oli see valitsuse tahe. «Alles selle järel saab asuda Maapanga krahhi süüdlasi välja selgitama ja karistama,» lausus ta.

Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni sõnul ei ole ühinenud opositsioon veel arutanud, kas hääletab täna võlakirjaemissiooni poolt. Jürgenson lisas, et tema isiklikult seni seda ettepanekut ei toeta. «Olen sellele vastu, kuni pole saanud rahandusministrilt ammendavaid vastuseid mitmele küsimusele, mis puudutavad riigi raha Maapangas,» lausus Jürgenson. «Arusaamatu, miks ja kelle korraldusega on sellisesse panka kantud nii palju riigi raha,» täpsustas ta. Tema sõnul olnuks Maapangale õigem alustada kohe pankrotimenetlust ja väikehoiustajate raha saanuks hüvitada selle saja miljoni krooniga, mis riigikogu eraldas lisaeelarvest.

Rahandusminister Mart Opmanni sõnul on Maapanka jäänud 543 mln krooni riigi ja kohalike omavalitsuste raha, mille katteks plaanitaksegi võtta välislaenu.

Samal ajal võlakirjaemissiooni korraldamisega otsustas valitsus tänavu viia täiendavalt välismaale riigi raha ligi miljard krooni.

Aasta lõpuks suurendatakse lääne pankades hoitava stabilisatsioonifondi mahtu seega 2,8 miljardi kroonini.