- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,14%301,73
- OMX Riga−0,26%890,55
- OMX Tallinn−0,06%2 068,23
- OMX Vilnius0,25%1 200,48
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,1%8 752,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Süstlatorge tervishoiule
Kui inimene satub haiglasse, leiab ta ennast pahatihti sotsialistlikest olu-dest. Konkreetseid lahendusi, mis olukorda parandaksid, pole aga meditsiini rahamurede lõputus jadas silmapiiril.
Haiglate tuluallikad on piiratud haigekassa lepinguga, mille maht 1998. aastal oluliselt ei suurenenud, kuid kokkuvõttes võib öelda, et rahanduslik olukord läks kehvemaks. Meditsiini majandamises ei ole võimalik lähtuda pikaajalisest planeerimisest, sest haigekassa lepingud sõlmitakse iga aasta uuesti ja seda alles esimeses kvartalis.
Ükski raviasutus ei tea, kui palju raha on tema käsutuses aasta pärast ning laenu- ja liisinglepingute maksegraafikud tuleb sageli ümber teha.
Vahendite puuduse tõttu haiglate eelarves selline mõiste nagu «amortisatsioon» ei tööta, kuid meditsiiniline aparatuur on samasugune sisseseade nagu treipink -- mõlemad kuluvad aja jooksul. Töötavate inimeste palgast läheb 33% sotsiaalmaksuks, millest 13% moodustab ravikindlustusmaks. Igati loogiline, et kliendil on õigus nõuda kõrgel tasemel meditsiiniteenust.
Kuna pole näha, et raha hulk meditsiinis suureneb, siis tuleb minna reformide teed ja vabastada meditsiin alatisest vaeslapse kuulsusest. Kogu Eesti tervishoiukontseptsioon vajaks formuleerimist. Tuleb ausalt välja öelda millist tervishoiusüsteemi antud rahahulga juures suudame üleval pidada ja kui palju teenuseid on võimalik osutada.
Peame endale teadvustama, et sündimus väheneb ja inimeste keskmine eluiga suureneb -- sellest tulenevalt kasvab edaspidi vajadus pikaravi- ja hooldusasutuste järele. Praegu tuleks alustada haiglate ümberstruktureerimise kavandamist, sellega välditakse asjatuid investeeringuid.
Raviasutuste hulga vähendamine on üks väljapääs, sest näiteks Tallinnas on haiglad koormatud 75% ulatuses. Majanduslikult mõttekam oleks koormata haiglaid rohkem, sellega tekiks suurem käive, allesjäänud saaksid vahendid suunata haigla arengusse.
Tingituna tervishoiukorralduse seaduse muutusest tuleb haiglatel katta sellest aastast alates ravirahast oma kommunaal- ja remondikulud ning investeeringud, lisaks leida summad arstide-õdede palgatõusudeks. Haiglate konkurents on tõsiasi ja hea kvalifikatsiooniga arst on tööjõuturul hinnas. Kapitalimaailma tunnuseks on võimekate arstide ülesostmine teiste haiglate poolt.
Kui riigil või linnal ei ole omanikuna raha, siis tuleb mõelda haiglate teistele omandivormidele, jättes endale vaid need, mida suudetakse majandada.
Liitumine Euroopaga annab päev-päevalt enam tunda. Järjest rohkem meie kliente on sealt pärit, kas siis patsientidena või koostöö-äripartnerite esindajatena. Ka neile on meie ajahambast puretud keskkonda piinlik näidata. Pole välistatud, et haiglaid hakatakse litsentseerima vastavalt euronormatiividele -- olenemata sellest, kuipalju me Euroopas oleme. Euronormid jõuavad üha rohkem meditsiini ning kõik raviasutused ei pruugi nendele nõuetele vastata.
Eesti toiduainetööstus on sattunud euroinspektorite valvsa pilgu alla ning ühel päeval jõuavad nad meditsiinini, mille tingimused on meile üldteada. Kui praegu ei tehta süsti tervishoidu, siis varsti lubataksegi Eesti haiglates ainult süsti teha.
Hetkel kuum
Andrus Mäesalu on Tallinna keskhaigla peaarst.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele