Võistkond müüb kaubamärki

Artikkel

- Uudised
- 25. juuni 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võistkond müüb kaubamärki
Võrkpalli meistriliigas viienda koha saanud Mateki meeskonna kulude katja, Pärnus puitmaju tootva ASi Matek turustusdirektor Märt Agur on veendunud, et võistkondade spondeerimine on üksikute tippsportlaste toetamisest kasulikum.
«Üksiksportlase puhul räägitakse ajakirjanduses ainult sportlasest,» arutleb Agur. «Võistkonna puhul pole oluline, kas ta võidab või kaotab, nimi jookseb ikka läbi,» lisab ta.
«Meile on see võimalus müüa kaubamärki Polaris ja ERA Pank,» ütleb Polarise korvpalliklubi rahastava ERA Panga juhatuse esimees Jaak Kiiker. «Aprillis--mais oli televisioonis kuus otseülekannet, mis teeb üheksa tundi kaubamärgi müüki,» näeb ta kasu spondeerimisest.
Korvpallihuviline Kiiker on ühtlasi ka spordiklubi Polaris juhatuse esimees. Eesti meistrivõistluste pronksimeeskonna Polarise suurtoetajad on ERA Panga omaniku Andres Bergmanni firmad ERA Pank, Polaris, ERA Liising ja Barclay Kinnisvara.
«Mateki võrkpallimeeskonnaga tahame firma nime eestimaalasele harjumuspärasemaks muuta,» lausub Märt Agur.
Jaak Kiikeri sõnul pole Eestis veel võimalik korvpalli müüa, sest selleks puudub ühtne süsteem. «Mängijate müümisega raha ei tee,» räägib Kiiker.
Kiikeri sõnul sai spordiklubi Polaris lõppenud hooajal rahaliselt mõõdetavat tulu vaid Tartus toimunud korvpallimängude organiseerimisest. Tartlased müüsid esimesele poolfinaalmängule BC Kaleviga ligi tuhat piletit, mis tõi Polarisele sisse 25 000 krooni.
Polarise spordiklubi tegevdirektori Arvo Põdra sõnul oli klubi eelmise aasta eelarve 2,3 miljonit krooni. «Võrreldes mitmete teiste meistriliiga klubidega on meie eelarve tagasihoidlik,» tunnistab Põder. «Teistel on mängijatele makstav stipendiumide osa suurem.»
Jaak Kiiker lisab, et tegelikult kujunes eelmine hooaeg planeeritust odavamaks. «Odavamaks teevad hooaja läbirääkimised spordibaaside, varustusfirmade ja teistega,» selgitab Kiiker.
Ta toonitab, et mingil juhul ei koonerda klubi mängijatele maksmise arvel.
Eesti korvpalliliidu peasekretäri Märt Kermoni kinnitusel on tippkorvpallurite kuuteenistus 20 000--40 000 krooni. «Põhipalk pole eriti suur,» selgitab Kermon. «Oluline on võitude eest saadav preemia, mis sõltub võistkonna omanikfirmast ja sponsoritest.»
Jaak Kiikeri sõnul on SK Polaris pidanud läbirääkimisi mitme tippmängija ostmiseks. «Saame siiski väga hästi aru, et ühele väga kallile mehele lootusi rajada ei tasu,» ütleb Kiiker. «Meistrikuld ei kaalu üles ülisuuri kulutusi.»
Hiljuti tegevuse lõpetanud korvpalliklubi Baltika direktori Helle-Mai Enniko sõnul oli klubi eelmise hooaja eelarve umbes 2 miljonit krooni, millest kolmandiku kattis AS Baltika, ülejäänud summa kümmekond sponsorfirmat. Enniko tunnistab, et kõik Baltika aktsionärid ei kiitnud korvpallimeeskonna ülalpidamist heaks.
Enniko sõnul maksti üle poole eelarvest korvpalluritele välja. «Eks meil olid ka kallid mängijad,» tunnistab ta. Enniko nimetab seejuures pool hooaega vigastatud olnud Aivar Kuusmaad ja Lätist renditud Janis Adazicit.
ASi Baltika peadirektor Meelis Milder ütleb, et firma ei andnud korvpalliklubi klubile Jüri Basket üle mitte raha pärast. «Arvame, et oleme oma rolli Eesti korvpalli ees täitnud,» lausub Milder. Ta lisab, et raha, mida seni kulutati korvpalli heaks, kasutatakse järgnevatel aastatel muude spordialade toetamiseks.
«Omanimeline korvpalliklubi oli üks silmatorkavamaid ja paremaid viise ettevõtte kommertseesmärgi realiseerimisel,» tõdeb Milder.
Eesti võrkpalli meistermeeskonna Ösel Foods sponsorfirma ASi Ösel Foods müügidirektor, endine mailer Heiki Tuul peab korvpallimängijaid selgelt üle makstud sportlasteks. «Ei ole normaalne, et keskmise tasemega mängija saab firma tippjuhi väärset palka,» sõnab ta.
Mittetulundusühingu Ösel Sport võrkpallimeeskonna eelmise hooaja eelarve oli 600 000 krooni. «Tõenäoliselt on meie eelarve teistest klubidest suurem,» sõnab Tuul. «Samas on meie meeskond ka ainus, kes teeb professionaalsel tasemel viis korda nädalas trenni.»
Otsest kasu ei looda Ösel Foods võrkpallimeeskonna ülalpidamisest saada. «Piletite müügist laekunud raha kattis kohtunikele makstava summa,» teatab Tuul.
Märt Aguri sõnul kulus Pärnu Mateki võrkpallimeeskonna ülalpidamiseks lõppenud hooajal 200 000 krooni. Stipendiume (palka) maksis klubi vaid paarile võrkpallurile.
Tuntumatest Eesti jalgpalliklubidest on ühe firma ülalpidamisel venekeelsed meeskonnad Narva Trans, keda finantseerib AS Narva Auto, ja TVMK, kes saab raha Marlekori jalgpalliklubi kaudu. Veerand sajandit on ASil Eesti Põlevkivi olnud oma meeskond, kes pürib tänavu tagasi meistriliigasse.
Narva Auto peadirektor Nikola Burdakov peab Transi miljoni krooni suurust eelarvet imeväikeseks võrreldes tippklubi FC Flora kümneid kordi suurema eelarvega.
ASi TVMK peadirektor Dmitri Jepihhin on veendunud, et kulutused jalgpallimeeskonnale pole asjatud. Marlekori klubi administraatori Liina Kase sõnul oli nende eelmise aasta eelarve umbes 700 000 krooni.
Ligi 30 aastat tagasi ise jalgpalli mänginud Dmitri Jepihhin tõdeb, et mõned Marlekori aktsionärid ei toeta jalgpallimeeskonna omamist, sest otsest tulu see ei anna. Samas tunnistab ta positiivseks, et on nii mõnestki mehehakatisest suutnud perspektiivse mängija kasvatada.
Hetkel kuum