Idülliline ?veits on hädas oma hämara minevikuga. USA juudiorganisatsioonide ja ?veitsi pankade vahel käiv holocausti ohvrite vara tagastamise vaidlus on võtnud halva pöörde, mis ähvardab ?veitsi firmadele kaela tuua tõsised sanktsioonid ja ühtlasi rikkuda kahe riigi suhteid. Pooltel on aega lahendust otsida 1. septembrini, kui esimesed sanktsioonid peaksid jõustuma.

Pärast kolmekuulisi läbirääkimisi nõustusid ?veitsi peamised pangad UBS ja Credit Suisse (CSFB) maksma holocausti ohvrite pangakontode kompenseerimiseks 600 mln ?veitsi franki, juudi maailmakongress (WJC) nõuab aga 1,5 miljardit.

Kui läbirääkimised katkesid, lubas New Yorgis tegutsev järelevalvekomitee, et New Yorgi linn ja osariik kehtestavad kõigi ?veitsi firmade suhtes neljaetapilised sanktsioonid, mis lõpevad tuleva aasta 1. juulil kõigi ?veitsi firmade aktsiate müümisega. Kui arvestada, et teised linnad ja osariigid on valmis järgima New Yorgi eeskuju ning et USA institutsioonilistele investoritele (peamised on pensionifondid) kuulub väidetavalt ?veitsi firmade aktsiaid kuni 100 mld frangi eest, oleks see ?veitsile tõsine hoop.

Aga vähe sellest. Olles marus, et neil pole õnnestunud läbirääkimislaua taha saada ei ?veitsi valitsuse ega keskpanga esindajaid, otsustasid juutide advokaadid 30. juunil algatada USAs kohtuasja ?veitsi keskpanga vastu, mille sõjaaegsed natsikullatehingud on nüüd samuti tõestamist leidnud. Ehkki välisriikide valitsused ja riigiasutused on USAs üldjuhul seadusega puutumatud, võimaldavad USA seadused siiski mitu erandit. Viimati rakendati seda 1979. a, kui president J. Carter külmutas USAs Iraani varasid 12 mld dollari väärtuses.

Kõige enam on muretsemiseks põhjust ?veitsi keskpangal, mis on maailma suurimate kullavarude omanik ja hoiab pank neid põhiliselt New Yorgis Federal Reserve'is, kus neid on võimalik külmutada.

Juudid ise väidavad, et keskpanga vastu kohtuasja algatamisega tahavad nad sundida seda koos UBSi ja CSFBga koos läbirääkimislaua taha tulema. Financial Times aga oletab, et sundides riiklikku institutsiooni sõjakahjude kompenseerimise kauplemisele, loodavad juudid seda võtet hiljem teistes riikides korrata.

UBS, CSFB ja ?veitsi valitsus deklareerivad, et New Yorgi karistusaktsioon on ebaseaduslik, ja lubavad selle maailma kaubandusorganisatsioonis vaidlustada.

Ka USA välisministeerium, keda häirib kohalike võimude terav sekkumine riigi välispoliitikasse, kutsub pooli kompromissile. Peale selle, et sanktsioonid rikuksid kahe riigi suhteid, kardab USA valitsus, et need võivad kahtluse alla seada USA finantsturu avatuse ja köitvuse.