Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Financial Times lahkab Läti arengut
Saanud üle esialgsest ?okist, mida põhjustas ELi laienemise esimesest ringist väljajäämine, on Läti jõuliselt kiirendanud majandus- jm reforme ning läheb oktoobrivalimistele vastu tugevneva majanduse ja suurenevate investeeringutega. Koostatud on auahned plaanid metsatööstuse ja Vene naftatransiidi arendamiseks. Eelmisel kuul võttis süvendatud Ventspilsi sadam esmakordselt vastu 120 000tonnise kandejõuga tankeri, mis oluliselt lisab selle jäävaba sadama konkurentsivõimet.
Tänu edukale monetaarpoliitikale on nii riigi rahvusvaluuta latt kui ka makromajandus stabiilsed ning loonud aluse püsivale majanduskasvule. Inflatsioon on siirderiikide madalamaid ning peaks sel aastal jääma 6% piiresse, majanduskasv küünib aga 5--6 protsendini. Majanduse edukaim valdkond on teenindussektor, mis 1997. a kasvas 7,4% ja moodustab SKTst 54%.
Läti praegust investeerimisõhkkonda on mõnevõrra halvendanud valimiseelne poliitiline ebakindlus ja Läti pingelised suhted Venemaaga. Kuid sellele vaatamata on arutamisel kaks suurt investeerimisprojekti. Esimene neist puudutab miljard dollarit maksva tselluloositehase ehitamist ja teine 400 mln dollarit maksva uue naftajuhtme rajamist Ventspilsi.
Teise projekti elluviimine sõltub loomulikult Venemaa suhtumisest. Et saada suhted Venemaaga korda, on Läti otsustanud välisminister Valdis Birkavsi sõnul vastu võtta kõik OSCE rahvusvähemuste komissari Max van der Stoeli 18 soovitust. «Me ei tee seda ei Euroopa Liidu ega Venemaa survel, vaid selleks, et lahendada rahvusvähemuste probleem ja luua tugev ja stabiilne ühiskond,» lisas välisminister diplomaatiliselt.
Läti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas esimeses kvartalis statistikaameti teatel 7,6%. Juurdekasvu aluseks on töötleva tööstuse (osa SKTs 20%) ja kaubanduse (16%) areng. Töötleva tööstuse tootmismaht suurenes 13,6%, mille aluseks on toiduainetööstuse tootmise 20protsendiline, puidutöötlemise 31- ja trükitööstuse 51protsendiline kasv.
Pärast pikka madalseisu on positiivsed nihked toimunud ka kalatööstuses, sest on suurenenud kalapüük nii Läänemerel kui ka Atlandil, see on tinginud SKT juurdekasvu selles valdkonnas 20,9%. FT-BNS-ÄP