Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Siim Kallas jagab kompvekke

    Keskmine kuupalk nelja aastaga 9000 kroonini, kui Reformi-erakond tuleb võimule -- nii lubas esmaspäevases Eesti Päevalehes Reformierakonna esimees Siim Kallas.
    Reformierakonna liidri avaldus paneb kummastama. Äripäev ei näe hooba, mis kergitaks keskmised palgad nelja aasta pärast sedavõrd kõrgele.
    Reformierakonna väljapakutu tähendaks keskmise palga iga-aastast suurenemist 25 protsenti. Palgatõus sõltub eelkõige töö efektiivsuse tõusust, mis on Eestis parimail aastail olnud kuus protsenti.
    Ettevõtjatel pole võimalik maksta töötajaile igal aastal veerandi võrra rohkem palka. Eriti, kui valitsus ja keskpank majanduskasvu pidurdavad.
    Lubatut ei tee reaalsemaks Euroopa Liiduga ühinemise perspektiiv. Eesti ei pruugi olla nelja aasta pärast euroliidu täisliige ja liitumine ei too automaatselt kaasa palkade ühtlustamist. Ühe ja sama ameti peal ei saada täna eri liikmesmaades ühesugust palka.
    Hea näide on lennufirma Air France'i hiljuti streikinud lendurid, kes teenivad oma kolleegidest British Airwaysis 19 ja Lufthansas koguni 40% rohkem. Saksamaa ühendamise ajal viis palkade ühtlustamine paljud Ida-Saksa ettevõtted pankrotti.
    Poliitilisel maastikul selguse loomise mõttes on reformistide nagu ka keskerakondlaste avaldus tervitatav -- Reformierakond on end valijaile teadvustanud kui sissetulekute suurendaja, Keskerakond kui sissetulekute ümberjaotaja.
    See tõotab eelmistest konkreetsemat valimiskampaaniat, arusaadavamaid lubadusi. Umbmäärased «plats puhtaks» või «politseile palka, pätile malka» valijaid ilmselt enam ei veena.
    9000 on ilus arv, jääb hästi meelde ja «keskmine palk» on igaühele arusaadav mõiste, kuid vaatamata konkreetsusele jääb see lubadus siiski poliitiliseks kompvekiks.
    Kui vaadata viimast nelja aastat, siis kõiki muid majandusnäitajaid arvestamata võime tõepoolest öelda, et keskmine palk on selle ajaga peaaegu kaks korda kasvanud, 1734 kroonist 1994. aastal 3573 kroonini 1997. aastal. Tasub meenutada, et kolm-neli aastat tagasi oli inflatsiooni tase praegusest oluliselt kõrgem.
    Reformierakonnal on kahe silma vahele jäänud veel üks seik: viimaste aastate trend on muutunud -- tarbijahinnaindeks on hakanud palgaindeksist kiiremini kasvama.
    Konkreetse numbri väljakäimine, eriti kui ei näidata selle saavutamise teid, on ohtlik ettevõtmine, sest annab võimalusi manipuleerida.
    Tegelikult on üks moodus, kuidas lubatut ellu viia -- devalveerida kroon. See aga ei käi kokku Reformierakonna majanduspoliitikaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.