Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa hävitab Norma kasumi
Praegu on tõenäosus suur, et Norma peab prognoosid üle vaatama, ütles ASi Norma finantsdirektor Peep Pihotalo. Norma selle aasta mitteametlik kasumiprognoos on 84 miljonit krooni, mis on 47,2 miljoni krooni võrra väiksem eelmise aasta kasumist.
«Kui VAZi peakonveier töötab poole võimsusega, läheb sinna ka poole vähem turvavöösid,» sõnas Pihotalo. Osaliselt VAZi toodangu vähenemisest tingituna on Norma töötajad neljaks nädalaks kollektiivpuhkusel.
Vene autotehased olid Normale selle aasta esimese kvartali lõpus võlgu 241 miljonit krooni. «Nüüd on meetmeid tarvitusele võetud ja peetud tihedaid läbirääkimisi ning tänaseks on see võlgnevus vähenenud,» ütles Pihotalo, mööndes samas, et võla suurus on ka praegu tavapärasest kõrgem.
VAZ teatas hiljuti, et vähendab sel aastal tootmist 125 000 auto võrra. Aastaplaan oli 750 000 autot.
VAZi asepresidendi Nikolai Ljat?enkovi sõnul on selle aasta esimesel poolel autode müük Venemaal järsult langenud, mistõttu pole autotööstus suutnud müügiplaane täita. Ljat?enkov seostas autode müügi vähenemist eelkõige Venemaa finantskriisi ja massilise palgavõlgnevusega töötajaile.
VAZ on Venemaa suurim maksuvõlglane. Kuigi Venemaa valitsusel on VAZiga võla tagasimaksmise kokkulepe, ei ole VAZ suutnud seda täita.
Kuna Venemaa turg on importautodele kehtestatud maksudega kaitstud, siis peaks VAZil olema kõik võimalused oma autosid hästi müüa, lausus Hansapanga Vene kasvufondi fondihaldur Vadim Ogne?ikov. Tegelikult ei ole näha, et Venemaal oleks oluliselt tarbimine langenud, rääkis ta.
Pihotalo ütles, et Norma aktsia hinna 9protsendiline langus kolmapäeval ja eilne 19protsendiline tõus on otseselt seotud sündmustega Venemaal. Normat vaadeldakse ikkagi kui otseselt Venemaaga seotud ettevõtet ja Venemaa praegune finantskriis sunnib osa investoreid oma positsioone likvideerima, rääkis Pihotalo.
Handelsbanken Aktorise aktsiaturgude juhataja Janek Moik rääkis, et väga palju sõltub sellest, mis saab Vene rublast. «Kui rubla devalveeritakse, on VAZ käpuli. Siis ei suuda nad midagi müüa,» lausus Moik.
Pihotalo kinnitas, et Norma siiski kontrollib olukorda ja teab, mis toimub partnerite juures. «Selles mõttes on hing veidi rahulikum, kui tavalisel lehelugejal,» lausus ta.
Norma nõukogu esimees Jüri Käo on varem öelnud, et Norma teeb tugevat tööd selle nimel, et üha suurendada lääne turu osa toodangu müügis.
Praegu müüb firma Venemaale umbes 90 protsenti toodangust, sealhulgas VAZile 70 protsenti.
«Tõusupotentsiaali on Normal, millel peaks hästi minema seni, kuni Venemaal ikka autosid toodetakse.» -- Talinvesti Varahalduse fondihaldur Mihkel Õim (juuli 1998).
«Tööstussektorist soovitan Norma aktsiat, sest ettevõtte majandusnäitajad on olnud pikka aega väga head.» -- Sthenos Grupi maakler Lembit Viilup (mai 1998)
«Soovitan osta nende ettevõtete aktsiaid, kes tegelevad ekspordiga, sest need on stabiilsemad. Meeldib Norma.» -- Tallinna Panga analüütik Sander Danil (aprill 1998)
«Väljaspool pangasektorit on optimaalne investeering Norma, sest ettevõte on suur ja aktsia hind soodne.» -- Ühispanga analüütik Raivo Pennaste (märts 1998)
«Likviidsetest aktsiatest soovitan osta Normat, ei näe teenistusele mingit takistust.» -- Investeerimispanga maakler Priit Perens (veebruar 1998)
«Pikaajalisele investorile on Norma piisavalt likviidne, välja- kujunenud eksporditurgude ja mõõduka kasvupotentsiaaliga investeering, mis praeguselt hinnatasemelt veel ka odavalt kätte tuleb.» -- Äripäeva analüütik Vahur Lokk (jaanuar 1998)
«Tööstusettevõtted, kes põhitegevust arendavad, on perspektiivsed. Positiivselt võib mainida Normat.» -- NG Kapitali maakler Marko Pählapuu (detsember 1997)
«Olen alati uskunud Norma aktsiasse ja see pole mind kunagi petnud.» -- Olle Tischler, Eesti Kindlustus