Äripäevas ilmunud kom-mentaari «Riik tuleb koos põllumehega turule» (29.06.98) autor viitab minu seisukohtadele ja esitab omapoolse käsitluse riigi osast põllumajandusturu korraldamisel. On kahetsusväärne, et autor ei soovinud analüüsida minu seisukohti ja põhjendusi, vaid esitas uued teesid ja asus ründama ise-enese loodud kujutluspilte.

Tundub, et autor ei ole informeeritud tänapäeva kaubaturu, sh põllumajandusturu probleemidest, seaduspärasustest ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud reeglitest toiduainetega kauplemisel. Küsimus sellest, kus ja millisel määral on õigustatud ja isegi hädavajalik riigi sekkumine turul, on praktiline probleem, millel pole midagi ühist filosoofiliste targutustega autori kõnepruugi järgi «õitsvast sotsialismiajast».

Riik peab kas või sellepärast tulema koos põllumehega turule, et takistada loomavaraste ja salatapamajade tegevust ning et kaitsta inimeste elu, tervist ja vara. Jäägu see autori südametunnistusele, miks ta on asunud kaitsma kõlvatut konkurentsi. Kordan siinjuures varem avaldatud seisukohti, et riik, ühiskond ja põllumees võidaks seeläbi tõepoolest, kui toiduainete kaubandus oleks korraldatud liberaalsetel alustel. Soovitan autoril enne järjekordset sõnavõttu avalikkuse ees tutvuda WTO/GATT ja maailmapanga põhimõtete ja kriteeriumidega liberaalse kaubanduse kohta.

Siiski pean olulisemaks eelkõige kehtestada kauplemisreeglid, mis tõkestavad ebakvaliteetse ja kõlbmatu toidukauba, mis ohustavad inimeste elu ja tervist, sattumist turule. Loomsete toiduainetega kauplemine on mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kõigis arenenud riikides rangelt reglementeeritud.

Õigustades reeglite puudumist, õigustavad liberaalsuse mõiste labastanud ideoloogid ka kasumi teenimist inimeste elu ja tervise arvel.