Robert Lepikson on oma maal, paar kilomeetrit Võrust Vastseliina poole, rassinud kaks aastat. Tal on üle 80 hektari maad ja peegelsile järv, kus kasvavad vesiroosid.
Endine minister ütleb, et ta tunneb ennast Võrumaal koduselt ja kohalikud elanikud on ta omaks võtnud. Eelmisel aastal teenis Lepikson ligi miljon krooni tulu ja deklareeris selle Võrumaal. Kohalik vald sai ärimehe tulumaksu arvel paarsada tuhat krooni eelarvesse juurde. «Sealsed inimesed vajavad raha rohkem kui tallinlased,» põhjendab Lepikson.
«Sõidan rallit ja Eestimaal ringi liikudes avastasin kord selle koha,» räägib Lepikson armastuse tekkimisest Võrumaa vastu. «Neljast kinnistust koosnev maavaldus oli üle mõistuse odav,» lisab ärimees.
Peale maavalduse Võrumaal kuulub Lepiksonile veel ligi nelikümmend hektarit Harju maakonnas ja 2800 ruutmeetri suurune maatükk Tallinnas.
«Harjumaal asuva Pikavere-nimelise maaüksuse sai tagasi minu isa ja kinkis selle mulle,» räägib Lepikson. «See oli soostunud ala, millele on tehtud kuivendus. Kuna ma ei ole põllupidaja, kavatsen sinna tulevikus metsa istutada.»
Lepiksoni maal Võru lähistel on kõike. Seal on põllumaad, viljapõld, heinamaa ja tihe kuusemets. «Põllu- ja heinamaa on ristiks kaelas ning metsas tuleb puhastusraie enne ära teha, kui keegi teine seda minu eest teeb,» kõneleb korda armastav peremees. Lepikson meenutab aastatagust juhtumit, kui ta oli veel siseminister ja tema maalt varastati paarkümmend tihumeetrit puid. «Vargad saadi kätte,» ütleb Lepikson rahulolevalt.
Lepiksoni hämmastab üle kõige kohalike elanike ellusuhtumine. «See on vale jutt, et Võrumaal on kõige suurem tööpuudus,» väidab maaomanik. «Minu läheduses elavad kohalikud ei tahagi tööd teha, kuigi pakun neile palka, mis on suurem Võrumaa keskmisest.»
«Küll ütleb üks, et on vaja laadale minna, küll väidab teine, et heinategu on käsil,» jätkab ta. «Tegelikult istuvad nad niisama ja viskavad viina.»
Lepikson usub, et vähemalt kolme aasta pärast on tema maakodu ja koduümbrus korras, alaliselt ei kavatse ta siiski Võrumaale kolida.