• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus esitas Maapanga haldurite kandidaadid

    Pankrotihalduri kandidaadid esitab Maapanga võlausaldajate koosolekule Eesti Pank vastavalt talle tehtud ettepanekutele. «Esitasime kolm kandidaati, üks neist on praegune pankrotihaldur Maire Arm. Leiame, et pankrotihaldureid peakski olema kolm, sest valdkond on väga mahukas,» rääkis rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm. Teiste kandidaatide nimesid ei soovinud Urm veel avaldada.
    Kandidaadid valis valitsus pankrotihaldurite nimekirjast ja valimine läks Urmi väitel suuremate vaidlusteta. «Tegemist on piisavalt heade juristide ja pangandusspetsialistidega,» ütles Urm. Erakonnad pole enda väitel kandidaatide esitamises kaasa rääkinud.
    Urmi sõnul on loomulik, et valitsus tahab aktiivselt kaasa rääkida Maapanga pankrotihalduri määramises. «See on täiesti normaalne, sest riik on ju Maapanga suurim võlausaldaja,» lausus Urm.
    Riigil jäi Maapanka pool miljardit krooni, millele lisandub 271 mln krooni eraisikute hoiuseid ja 167 mln krooni äriühingute raha.
    Seni on valitsuse kandidaadid ka ainsad Maapanga pankrotihalduri kohale pürgijad, sest Eesti Panga avalike suhete juhi Andrus Kuusmanni sõnul pole teised võlausaldajad pankrotihalduri kandidaate esitanud. «Konkreetset otsust, mitu võiks pankrotihaldureid olla, pole veel langetatud, kuigi arutelusid on sel teemal olnud,» märkis Kuusmann.
    Urm sõnas, et Maapanga pankrotihalduri koht on päris ihaldatav. «Kui midagi on maas, lendab ikka kärbseid ligi. Aga raha pole ei ministeeriumile ega valitsusele keegi käinud pakkumas,» kinnitas ta.
    Maapanga nõukogu otsustas panga likvideerida 8. juunil. Ajutise pankrotihalduri Maire Armi kinnitas Tallinna linnakohus koos Maapanga pankrotimenetluse algatamisega 1. juulil. 19. augustil koguneb Maapanga võlausaldajate koosolek, mis valib pankrotihaldurid, kelle peab taas kinnitama kohus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.