Euroopa kasvufaasi algul

Euroopa kasvumootor Saksamaa kavandab 1998. a majanduskasvuks 3%, samal ajal kui Prantsusmaa lubab selle rajajoone isegi ületada.

Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank usuvad, et head ajad on tulnud et jääda ning et sama majanduskasvu suudavad eurotsooni riigid, Itaalia erandiga, saavutada ka 1999. a.

Briti majandusleht The Financial Times (FT) hoiatab Euroopa pankureid ja valitsusi, et need valede majandusotsustega kasvu algeid ei lämmataks.

Kasvu taastumine Euroopas pole tingitud niivõrd ekspordi kui kodumaise nõudluse kasvust. Sellele viitab ka esimese kvartali aktsiaturu tõus, mis tarbijate usaldust veelgi on kinnitanud.

Peale psühholoogiliste tegurite mõjuvad kaasa ka strukturaalsed muutused. Eelkõige on paranenud Euroopa riikide majanduse juhtimine ehk majanduspoliitika kahe põhihoova -- eelarve- ja rahapoliitika -- vaheline tasakaal.

Eelarvepoliitika on rangemaks muutnud soov täita Maastrichti lepingus sätestatud rahaliidu tingimused. Isegi kulutustele kõige altimad riigid, nagu Hispaania ja Itaalia, on suutnud väljaminekuid ohjeldada.

Range eelarvepoliitika koos 90. a majandussurutisega võimaldas järeleandmisi rahapoliitikas. Lühiajalised intressid on Euroopa tuumikriikides väga madalad -- 3,3 protsenti.

Ka tööturud on muutunud paindlikumaks, ehkki USA-le ja Suurbritanniale pole selles osas veel järele jõutud. Paljud Euroopa suurfirmad on oma tegevuse kaasajastanud, terved tööstusharud, nagu telekommunikatsioonid, on erastatud või erastamisel.

Sellest hoolimata on majandusspetsialistid skeptilised, ehkki eelarve- ja rahapoliitika osas toimunud muudatustes võib näha paralleele USA 80. aastate lõpu 90. a algusaegadega, mis juhatasid sisse USA jooksva kümnendi jõudsa kasvuperioodi.

Euroopa komisjon kardab, et pärast rahaliidu tingimuste täitmist võivad valitsused eelarvepoliitika osas taas järele anda ja korrata samu vigu, mis 80. aastatel. Kasvufaasis ei pandud kokkuhoiule rõhku, mis majanduskonjunktuuri muutudes kätte maksis.

Euroopa keskpankuritel, kes hakkavad kujundama 11 eurotsooni riigi ühist rahapoliitikat, pole võimalik toetuda varasematele kogemustele. Kuna lähtuda tuleb intuitsioonist, võib eeldada ülimat ettevaatlikkust. Esmajärjekorras vaadatakse inflatsiooni, mis mais oli kõigest 1,4%. Pankureid aga huvitab inflatsioon pikemas perspektiivis, milleks vaadeldakse rahapakkumise kasvu.

M3, mis tähistab laiendatud rahapakkumist, kasvas aprillis 6,5%, raha ja hoiuseid mõõtev M1 aga 10%. Need näitajad on lähedal tasemele, kus pankurid hakkavad mõtlema rahapakkumise piiramisele.

FT näeb keskpankurite konservatiivsuses ohtu Euroopa selle sajandi suurimale eksperimendile. Pankurite ettevaatlikkus võib lämmatada Euroopa vasttärganud majanduskasvu, mis on hädavajalik ühisraha projekti õnnestumiseks. FT-ÄP