Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondi abil Maapank tühjaks

    Maapanga sisekontrolli dokumentide järgi pantis Maapank 1996. a lõpul oma Narva mnt 11a asuva majaosa 15 mln krooni eest Hüvitusfondile. Pandilepingu allkirjastasid Hüvitusfondi juht Arle Mölder ja Maapanga juhatuse liige Ain Kelus. Maapank paigutas saadud 15 mln koos oma sama suure summaga Leedu Snorase panka. 1997. a märtsi seisuga olidgi Eesti Maapanga tähtajalised hoiused krediidiasutustes praktiliselt kogu mahus -- 29,3 mln krooni -- Snorase pangas.
    1996. a lõpus-1997. a algul sõlmis Snorase pank Eesti Maapanga tagatisel ligi 30 mln krooni ulatuses välisvaluutalaenulepinguid vähemalt viie offshore-firmaga. Laenulepingule Leedu pangaga on alla kirjutanud laenusaajate põhikirjade või volituste alusel Maapanga nõukogu liige Toomas Hage. Offshore-firmade laenusid käendas Maapank, käenduslepingud allkirjastas Maapanga poolt Ain Kelus, ehkki tal puudusid selleks panga volitused. Keluse allkirjastatud käenduslepingud moodustasid Maapanga omavahenditest tervelt 35,2%, niivõrd mahukad garantiitehingud pidid aga jääma vaid krediidikomitee pädevusse. Seega rikuti tehingutega ka krediidiasutuse seadust. Sisekontrolli kohaselt kõnealuseid käenduslepinguid Maapangas ei ole.
    Kuna laenu väljastanud Snorase pank laenatud raha tagasi ei saanud ning offshore-firmade omanikke oli võimatu kindlaks teha, hakkas Leedu pank Maapanga arvelduskontolt intresse võtma ning selle aasta algul arestis Maapanga konto.
    Eelmise aasta kevadel sai Maapanga uueks juhatuse esimeheks Malle Eenmaa asemel Kalev Raidjõe. Tema juhiks olemise ajal 1997. a augustis müüs Maapank Hüvitusfondile Hoiupanga ja Hansapanga aktsiaid kokku 15,6 mln krooni eest. Müük oli sooritatud turuhinnast tunduvalt madalamate aktsiahindadega, tehingu turuväärtus oli 19 mln krooni. Maapangas puuduvad nende tehingute kohta lepingud. Tehingud viis läbi väärtpaberimaakler Madis Paluoja. Paluoja sõnul polnud tema arvates tehingutes midagi kahtlast. «Panga juhatuse liige Ain Kelus teadis ju mu toiminguist,» ütles Paluoja.
    Mullu septembris tegid Maapank, Hüvitusfond ning offshore-firmad omavahel 46 mln krooni suuruse aktsiaportfelliga mitu tehingut, kuni lõpuks jäi 17,3 mln krooni offshore-firmadesse pidama. Maapank võttis endale kohustuse hüvitada Hüvitusfondile 17,3 mln krooni.
    Sama summa ehk aktsiate ostu-müügi vahe oligi Maapank kandnud klientidele ehk offshore-firmadele. Hüvitusfond nõudis Maapangalt 30 mln krooni lisatagatisi. Kuna pank nõuet ei täitnud, sai Hüvitusfond aktsiad endale. Seega sai Maapank sisuliselt nende tehingutega 46 mln krooni kahjumit.
    1997. a lõpul kandis Maapank Hüvitusfondile 100 mln krooni väärtuses väärtpabereid, saades vastu 24 mln kroonise laenu. Pooled väärtpaberid 100 mln kroonisest aktsiaportfellist olid aga juba enne panditud Hansapangale. Maapanga pankroti ajaks raha ei tagastatud, seega on panditud aktsiatele õigus nii Hansapangal kui Hüvitusfondil. Maapank aga kaotas 76 miljonit krooni.
    Endised Maapanga juhid ja Hüvitusfondi juhtkond olid omavahel tihedalt seotud.
    Eelmisel suvel ja sügisel Maapanga juhatuse esimehena töötanud Kalev Raidjõe oli samal ajal ka Hüvitusfondi juhatuse liige. Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder on olnud Maapanga nõukogu liige ning ka panga juhatuse liige. Maapanga juhatuse liige Ain Kelus, panga finantsist Ahti Aho ning Hüvitusfondi finantsdivisjoni juht ja juhatuse liige Andres Männart on koos töötanud Pindi grupis.
    Hüvitusfondi finantsdivisjoni direktor Andres Männart ütles, et Hüvitusfond pole seotud mitte ühegi Maapangast raha väljakantimise tehinguga. «Meie pole ühegi offshore-firmaga sarnaseid tehinguid teinud,» sõnas ta.
    Ain Kelus ja mitmes tehingus varjatult osalenud Ahti Aho vallandati mullu sügisel, kui Maapanga uueks juhatuse esimeheks sai Arvo Sarapuu.
    Mullu kevadel koostatud Maapanga inspekteerimise aktis on välja toodud mitmed saatuslikuks osutuda võivad pangasisesed vead. Puudulikuks peeti aktivate-passivate juhtimise komitee tegevust, likviidsuse juhtimise süsteemi, riskide juhtimist, limiitide jälgimist, ülevaadet finantsturgude osakonna tegevuse üle.
    Kõnealuste tehingute perioodil juhtis Maapanka Malle Eenmaa, kes kiitles Ain Keluse ja Ahti Ahoga kui tugevate finantsistidega.
    Eenmaalt Maapanga juhtide tehingute kohta põhjendust ei õnnestunud Äripäeval eile saada.
    Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder viibib puhkusel, mistõttu ei õnnestunud ka tema kommentaari tehingute kohta saada.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.