Hüpoteegi seadmine erineb vallasasja pantimisest

Üha enam kantakse kinnistusraama-tusse maaomandeid ehk kinnisasju ning nendega on võimalik tagada nii omaniku enda kui ka kellegi teise võetud laenu. Sellist tagatist nimetatakse hüpoteegiks. Oma olemuselt on maa pantimine ehk sellele hüpoteegi seadmine reguleeritud erinevalt ehitiste tavalisest pantimisest.

Kuni maa kinnistamiseni võib ehitisi pantida nn vallasasjana ja sellist panti reguleerib asjaõigusseaduse rakendamise seadus. Sel juhul tehakse märge pantimise kohta hooneregistris ja kustutatakse reeglina pärast laenu tagastamist, mille tagamiseks pant oli seatud.

Hüpoteek tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatus ja lõpeb sealt kande kustutamisega. Hüpoteegipidaja omakorda võib tema kasuks seatud hüpoteeki vabalt võõrandada ja pantida.

Üheks peamiseks pandi ja hüpoteegi erinevuseks on asjaolu, et pandi seadmiseks on vajalik nõude (nt laenu) olemasolu. Hüpoteegi võib seada aga ka ilma laenu võtmata näiteks tuleviku jaoks ette, samuti võimaldab hüpoteegi olemasolu võtta sama hüpoteegipidaja käest täiendavalt laenu, kui osa eelmisest laenust on juba tagasi makstud ja kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma on nii suur, et uus laen seda ei ületa.

Kui ehitise pantimisel on võimalik seada korraga ainult üks pant, siis kinnisasjale võib seada mitu hüpoteeki ja need saavad järjekohad kinnistusraamatusse kandmisel. Järgneval järjekohal hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneva järjekoha nõude rahuldamist. Võib kanda sisse omanikuhüpoteegi enda kasuks. Seda saab teha juhul, kui nõue puudub, et reserveerida järjekoht tulevikus näiteks panga kasuks, kellelt eeldatakse soodsat laenusaamise võimalust. Võimaliku sundmüügi puhul hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt annab järjekoht eelise eespool olevale hüpoteegipidajale.

Hüpoteegi võib jagada ka osahüpoteekideks ja sellega asuvad mõlemad osahüpoteegid ühel ja samal järjekohal. Seega on võimalik näiteks üks osahüpoteek müüa mõnele teisele hüpoteegipidajale ning mõlemal võlausaldajal säilib üks järjekoht, mis ei anna kummalegi hüpoteegipidajale eelisõigust nõude rahuldamise korral.

Ühe hüpoteegiga võib koormata ka kahte või enamat kinnistut ning selle tulemusel tekib ühishüpoteek. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasja omanik kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.

Kinnisasja omanik võib vabalt võõrandada temale kuuluva kinnistu. Kinnistul lasuv hüpoteek läheb sellisel juhul kinnistuga kaasa.

Seega võib öelda, et hüpoteek lihtsustab maaomanikul laenu saamist ja annab laenuandjale piisava tagatise.

- hüpoteegi võib seada ka ilma laenu võtmiseta

- kinnisasjale võib seada mitu hüpoteeki

- hüpoteegi võib jagada osahüpoteekideks

- ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnistut