ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Eduard Tüür ütles, et enne ajutise reisiterminaali töölerakendamist on selle läbilaskevõime testimiseks kavas korraldada eksperiment. Praegu käivad läbirääkimised, et kaasata eksperimendil ligi 300 kursanti, kelle ülesandeks on testimise ajal etendada kas lennureisilt saabujate, lennukile minejate või siis saatjate-vastuvõtjate rolli. Samal ajal proovitakse läbi ka reisijaid teenindavate busside liiklusskeemid. Ajutise reisiterminaali rajamine läks maksma 10,8 mln krooni.
Ehkki ametlikult pole üle 300 miljoni krooni maksvate lennujaama rekonstrueerimistööde teostajat seni välja kuulutatud, on ASi Tallinna Lennujaama nõukogu ja juhatus teadaolevalt langetanud oma valiku EMV kasuks. Eduard Tüür ei kinnitanud seda fakti ega lükanud ümber, lisades vaid, et läbirääkimised tulevase ehitajaga käivad ja et leping kirjutatakse alla eeldatavasti hiljemalt 14. augustil.
Ehituskonkurss sai saatuslikuks eelmisele lennujaama juhatuse esimehele Mati Sõrmusele, kes väidetavalt oli saanud pistist konkursi võitnud ASilt EMV. Sõrmus vabastati mais juhatuse liikme kohustest ja juulis koondati ka lennujaama tegevdirektori kohalt. Lennujaama nõukogu esimees Toomas Peterson väitis, et nõukogu pole kunagi Sõrmust altkäemaksuvõtmises süüdistanud. «Tema vabastamise põhjus oli muu,» sõnas Peterson.
Lisaks EMV-le ihaldas tulusat rekonstrueerimisobjekti teiste seas ka Merko Ehitus, mille nõukogu esimees Toomas Annus on avaldanud kahtlusi konkursi tulemuste seaduslikkuses. «Olen siiralt üllatunud, et Eesti riigile pole 10 miljonit krooni vajalik,» ütles Annus, viidates asjaolule, et Merko pakkumus oli EMV omast selle summa võrra soodsam.
Lennujaama rekonstrueerimist on lubanud finantseerida Euroopa investeerimispank ning Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD). Viimane soovib aga saada lennujaama ainuaktsionäri ehk Eesti riigi garantiid. Valitsus aktsepteeris lennujaama laenutaotlust juba enne suve, kuid garantii andmiseks on vajalik ka riigikogu nõusolek. Riigikogus peaks laenutaotlusele garantii saamine arutusele tulema kohe pärast suvepuhkust augusti lõpus-septembri algul.
Tallinna lennujaam on EBRD käest korra juba laenu saanud. Nimelt oli ta aastail 1994--1995 enam kui 200 mln krooni maksnud lennuraja rekonstrueerimise põhilisi finantseerijaid. Uue laenu saamist võivad aga viivitada võimalikud vaidlused konkursi tulemuste seaduslikkuse üle. Annus ütles, et Merko pole seni kohtu poole pöördumist küll kõneks võtnud, lisades samas, et kui EMV ametlikult võitjaks kuulutatakse, langetavad nemadki oma lõpliku otsuse, kas konkursi tulemused vaidlustada või mitte.
Väidetavalt on püüdnud EMVd ja Merkot lepitada rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep, ent Toomas Annus kinnitas, et kahe ehitusfirma vahel pole peetud mingeid läbirääkimisi võimaliku ühistöö osas lennujaama rekonstrueerimisel.
12. augustil tuleb kokku lennujaama nõukogu, kus väidetavalt tuleb jutuks ka juhatuse esimehe järjekordne väljavahetamine. Praegune juhatuse esimees Eduard Tüür ei soovinud sel teemal kõnelda, öeldes vaid, et tema on ametlikult kinnitatud juhatuse liikmeks ning et esimehe kohta pakuti talle ajutiselt. «Seni pole pakkumust värskendatud,» lisas ta.
Rahandusministeeriumist pärit allika kinnitusel soovib teede- ja sideminister Raivo Vare lennujaama juhatuse esimehe kohal näha Andres Eesmaad, kes enne Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist oli Hoiupanga Liisingu eesotsas. Allika väitel pidavat Vare sel eesmärgil ka lennujaama nõukogu koosolekule minema, ehkki ta ise nõukokku ei kuulu.
Lennujaama nõukogu esimees, lennuameti peadirektori kohuseid täitev Toomas Peterson ütles, et mingit uue juhatuse esimehe valimist sel nõukogu koosolekul arutusele ei tule. Küll võidakse kõnelda lennujaama juhtimise tulevastest põhimõtetest, lisas ta.
Küsimust, kas Eesmaa võimalik kandidatuur on arutusel olnud, ei soovinud Peterson kommenteerida.
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest