Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduse jahutamisel on äraspidine mõju
Eelmise aasta lõpus kostis mitmelt poolt optimistlikke kommentaare Eesti väliskaubanduse väljavaadete suhtes. Ehkki kaubandusbilansi puudujääk absoluutnumbrites suurenes, võis täheldada ekspordi mõningast ennakkasvu impordiga võrreldes. Selle põhjal tegid paljud (sealhulgas ka allakirjutanu) rõõmsaid prognoose maksebilansi paranemisest juba 1998. aasta lõpuks.
Tegelik elu teeb ikka plaanidesse korrektiive ning majanduskeskkonna märkimisväärsed muudatused sunnivad seniseid ennustusi muutma. Kahjuks mitte paranemise poole.
Tänavu esimene poolaasta on kaasa toonud ekspordi mahtude stabiliseerumise eelmise aasta lõpu tasemel või veidi madalamal. Võrreldes perioodiga aasta tagasi annab see küll märgatava tõusu, kuid edasine areng on peatunud. Sama ei saa aga öelda impordi kohta, mille kasv on küll pidurdunud, kuid mitte võrreldavalt ekspordiga. See tähendab kaubandusbilansi defitsiidi jätkuvat suurenemist ning maksebilansile juba aasta lõpuks tõsiseid raskusi.
Probleemi võimendab ka välisinvesteeringute sissevoolu vähenemine, mis drastiliselt kajastus tänavu esimese kvartali maksebilansis.
Ekspordi kahanemise üks olulisi põhjusi eriti teises kvartalis näib olevat Vene turu kokkutõmbumine sealse majanduslanguse tõttu, millele lisandub kaubandusbarjääride tugevdamine Vene poolel. Juuni tollistatistika näitab, et kuu jooksul vähenes kõige enam just eksport Venemaale -- 119,7 miljoni krooni võrra. Ka eksport Ukrainasse vähenes ligi 90 miljoni krooni võrra.
Teiseks teguriks on ilmselt siinse majanduskliima jahenemine, mis on paljusid ettevõtteid finantseerimisprobleemide ette seadnud. Nii tundubki, et viimase aja «majanduse jahutamise» poliitika esimeseks resultaadiks on olnud ettevõtete majandusraskused ja sellest tulenev ekspordi vähenemine, aga tarbija rahakott pole veel piisavalt pihta saanud, et põhjustada soovitud impordi vähenemist. Teadupärast loobuvad inimesed saavutatud elustandardist ja kulutuste tasemest väga vastumeelselt, kuid ettevõtlus kipub signaalidele reageerima tundlikumalt.
See tõdemus tuleb paraku üsna ebasobival ajal. Analüütik Hardo Pajula tõdes BNSi seminaril, et ekspordi tähtsus majanduse arengus kasvab üha ja sellega peab nõustuma. Impordi kärpimise asemel tuleks poliitikuil mõelda ekspordi kasvatamisele, ehk välditaks siis ka sääraseid möödalaskmisi.