Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa küsib Eestilt äriabi

    Venelased pakuvad eestlastele osalust Ust-Luuga sadamas

    ESEA peadirektor Jaak Saarniit esitles eile Peterburi linnavalitsusele Balti ärikeskuse operaatorfirmat ASi Eesti Ettevõtjate Ärikeskus.
    Peterburi linnavalitsus eraldas ligi 30 000m² ärikeskuse rajamiseks eestlastele krundi ajaloolises kesklinnas. Ligi veerand miljardit krooni maksev ärikeskus kerkib Väikese Neeva kaldale Börsi silla juures asuva rakenduskeemia instituudi kohale. Objekt seisab Peterburi linna poolt 2000. aastani esmatähtsaks nimetatud objektide nimistus.
    Eesti peakonsul Peterburis Märt Piiskop ütles, et venelaste aktiivsus ärisidemete otsimisel lähendab Eesti-Vene majanduslepingute sõlmimist. Peakonsuli sõnul pole Vene ärikliima praegu poliitilise ebastabiilsuse ja ränga maksusüsteemi tõttu soodne. «Lääne investorid lahkuvad praegu järjest Venemaalt, sest nad ei suuda ebasoodsa maksupoliitika tõttu kasumit teenida,» ütles Piiskop. «Siin peitub ka põhjus, miks venelased on praegu näo Eesti poole pööranud.»
    Erinevalt varasemast pakuvad venelased ettevõtete 100protsendilist müüki, seadmata eeltingimuseks Vene kapitali osalust. Leningradi oblasti juhtkond lubab, et eestlaste investeeringud aitavad oluliselt suurendada Eesti kaupade liikumist Vene turule.
    Oblast vajab Eestist investeeringuid, et täita oma eelarvet ja vähendada tööpuudust. «Eesti ajakirjandust jälgides mõistsime, et eestlased on Venemaale investeerimiseks valmis,» ütles kuberneri esindaja Aleksandr Svinjov. «Poliitilised takistused riikidevahelistes suhetes tuleb äris kõrvale jätta.»
    Tänavu maikuus pakkus Läänemerele kaubasadamat ehitava aktsiaseltsi Kompanii Ust-Luuga president Ilja Baskin Eesti suurettevõtete assotsiatsiooni juhatuse esimehele Aadu Luukasele osalust Ust-Luuga sadama ehitamisel. Baskin ootab eestlastelt üle miljardi krooni suurust investeeringut, millega oleks võimalik välja ehitada 4-5 terminaali kaheteistkümnest kavandatavast.
    Aadu Luukas edastas investeerimistingimused ESEA liikmetele, kuid tänaseni pole keegi Ust-Luugasse raha paigutamise vastu huvi ilmutanud. «Pakterminali juhina ei ole ma pakkumise suhtes eriti aktiivne, sest Kompanii Ust-Luuga seatavad investeerimistingimused teevad mind ettevaatlikuks,» selgitas Luukas.
    Eesti väikeettevõtete assotsiatsiooni president ja moefirma Bastion juht Indrek Stahl ütles, et väikeettevõtetel tasub Ivangorodi ja Kingissepa linna ümbrusesse 100% osalusega investeerida, sest venelased kavatsevad rajada sinna vabamajandustsooni.
    Oblasti juhtkond pakkus Bastionile kolme õmblusettevõtet suurusega 30, 70 ja 170 töökohta.
    Bastioni puhul võiks Stahli sõnul praegu kõne alla tulla paari miljoni kroonine investeering. 18% tööpuudus, mis peamiselt langeb naiste arvele, võimaldab leida odavat tööjõudu.
    Ühispanga Venemaa projektijuht Dmitri Volov ütles, et Ühispank seob oma panga Venemaale asutamise Eesti ettevõtjate Peterburi rajatava Balti Ärikeskuse projektiga.
    «Oht, et Vene rubla võib iga hetk kukkuda, sunnib investoreid kõrgendatud ettevaatlikkusele,» selgitas Volov. Kuigi poliitiline ja majanduslik risk on Venemaal praegu väga suur, on Leningradi oblasti juhtkond Volovi sõnul näinud palju vaeva, et muuta Peterburi ümbrust Eesti ettevõtjatele avatuks.
    Üleeile sõlmis Tallinna piimatööstuse ekspordiettevõtte Epexim juhatuse esimees Peeter Raid Ivangorodis tehase Polügrafma? direktori Gennadi Trofimoviga eellepingu piimatööstuse rajamiseks Ivangorodi. Epeximi pressiesindaja Kristina Seimann ütles, et ekspordifirma alustas tasuvusuuringutega ning tõenäoliselt rajatakse sinna väiketööstus.
    Metallkonstruktsioone tootva ettevõtte Nord DV omanik Vladimir Davõdov ütles, et alustab lähiajal Ivangorodis tänavaplaatide tootmist. Tehase käivitamiseks piisab 150 000 kroonist. «Nord DVs välja töötatud tehnoloogia on nii lihtne, et põhikulud lähevad tootmisruumide korrastamiseks,» ütles Davõdov.
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Luminofoorlambid kaovad peagi turult
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.