Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa küsib Eestilt äriabi
Venelased pakuvad eestlastele osalust Ust-Luuga sadamas
ESEA peadirektor Jaak Saarniit esitles eile Peterburi linnavalitsusele Balti ärikeskuse operaatorfirmat ASi Eesti Ettevõtjate Ärikeskus.
Peterburi linnavalitsus eraldas ligi 30 000m² ärikeskuse rajamiseks eestlastele krundi ajaloolises kesklinnas. Ligi veerand miljardit krooni maksev ärikeskus kerkib Väikese Neeva kaldale Börsi silla juures asuva rakenduskeemia instituudi kohale. Objekt seisab Peterburi linna poolt 2000. aastani esmatähtsaks nimetatud objektide nimistus.
Eesti peakonsul Peterburis Märt Piiskop ütles, et venelaste aktiivsus ärisidemete otsimisel lähendab Eesti-Vene majanduslepingute sõlmimist. Peakonsuli sõnul pole Vene ärikliima praegu poliitilise ebastabiilsuse ja ränga maksusüsteemi tõttu soodne. «Lääne investorid lahkuvad praegu järjest Venemaalt, sest nad ei suuda ebasoodsa maksupoliitika tõttu kasumit teenida,» ütles Piiskop. «Siin peitub ka põhjus, miks venelased on praegu näo Eesti poole pööranud.»
Erinevalt varasemast pakuvad venelased ettevõtete 100protsendilist müüki, seadmata eeltingimuseks Vene kapitali osalust. Leningradi oblasti juhtkond lubab, et eestlaste investeeringud aitavad oluliselt suurendada Eesti kaupade liikumist Vene turule.
Oblast vajab Eestist investeeringuid, et täita oma eelarvet ja vähendada tööpuudust. «Eesti ajakirjandust jälgides mõistsime, et eestlased on Venemaale investeerimiseks valmis,» ütles kuberneri esindaja Aleksandr Svinjov. «Poliitilised takistused riikidevahelistes suhetes tuleb äris kõrvale jätta.»
Tänavu maikuus pakkus Läänemerele kaubasadamat ehitava aktsiaseltsi Kompanii Ust-Luuga president Ilja Baskin Eesti suurettevõtete assotsiatsiooni juhatuse esimehele Aadu Luukasele osalust Ust-Luuga sadama ehitamisel. Baskin ootab eestlastelt üle miljardi krooni suurust investeeringut, millega oleks võimalik välja ehitada 4-5 terminaali kaheteistkümnest kavandatavast.
Aadu Luukas edastas investeerimistingimused ESEA liikmetele, kuid tänaseni pole keegi Ust-Luugasse raha paigutamise vastu huvi ilmutanud. «Pakterminali juhina ei ole ma pakkumise suhtes eriti aktiivne, sest Kompanii Ust-Luuga seatavad investeerimistingimused teevad mind ettevaatlikuks,» selgitas Luukas.
Eesti väikeettevõtete assotsiatsiooni president ja moefirma Bastion juht Indrek Stahl ütles, et väikeettevõtetel tasub Ivangorodi ja Kingissepa linna ümbrusesse 100% osalusega investeerida, sest venelased kavatsevad rajada sinna vabamajandustsooni.
Oblasti juhtkond pakkus Bastionile kolme õmblusettevõtet suurusega 30, 70 ja 170 töökohta.
Bastioni puhul võiks Stahli sõnul praegu kõne alla tulla paari miljoni kroonine investeering. 18% tööpuudus, mis peamiselt langeb naiste arvele, võimaldab leida odavat tööjõudu.
Ühispanga Venemaa projektijuht Dmitri Volov ütles, et Ühispank seob oma panga Venemaale asutamise Eesti ettevõtjate Peterburi rajatava Balti Ärikeskuse projektiga.
«Oht, et Vene rubla võib iga hetk kukkuda, sunnib investoreid kõrgendatud ettevaatlikkusele,» selgitas Volov. Kuigi poliitiline ja majanduslik risk on Venemaal praegu väga suur, on Leningradi oblasti juhtkond Volovi sõnul näinud palju vaeva, et muuta Peterburi ümbrust Eesti ettevõtjatele avatuks.
Üleeile sõlmis Tallinna piimatööstuse ekspordiettevõtte Epexim juhatuse esimees Peeter Raid Ivangorodis tehase Polügrafma? direktori Gennadi Trofimoviga eellepingu piimatööstuse rajamiseks Ivangorodi. Epeximi pressiesindaja Kristina Seimann ütles, et ekspordifirma alustas tasuvusuuringutega ning tõenäoliselt rajatakse sinna väiketööstus.
Metallkonstruktsioone tootva ettevõtte Nord DV omanik Vladimir Davõdov ütles, et alustab lähiajal Ivangorodis tänavaplaatide tootmist. Tehase käivitamiseks piisab 150 000 kroonist. «Nord DVs välja töötatud tehnoloogia on nii lihtne, et põhikulud lähevad tootmisruumide korrastamiseks,» ütles Davõdov.