Kindlustajad võitlevad kadunud usalduse eest

Hanko rääkis, et ajakirjanduses ilmunud väited Eesti kindlustusturu põhjakõrbemisest on sageli üle pingutatud ning suurt krahhi praegu karta ei tuleks. Samas tunnistas Hanko, et üldsuse usaldus kindlustuse vastu on viimasel ajal oluliselt vähenenud, millest annavad märku ka seltside suurenevad kahjumid.

Üheks oluliseks mõjutajaks on kitsenenud laenu- ja liisimisvõimalused, mis varem paralleelselt uute autode ja kinnisvara kindlustamist vajas. «Nüüd, mil ostetakse vähem, annab see tunda ka kindlustusseltside rahakotile,» rääkis Hanko.

Raskusi on suurendanud kindlustustariifide langetamine alla rentaabluse piiri ja pärast börsikriisi kadunud võimalus investeeringutega tehnilist kahjumit korvata.

«Börsil mängimine ei ole just kuigi konservatiivne,» lausus Hanko, «ning kuna seegi võimalus on peaaegu ära langenud, peavad seltsid oma investeerimispoliitikat oluliselt muutma.»

Hanko sõnul on tervitatav, et seltsid on alustanud kindlustustariifide tõstmist eesotsas kasko- ja kodukindlustusega. «Samas on seltsidel vaja tugevamat agentide ja kahjukäsitlejate koolitust, et võimalikke vaidlusi ennetada või siis professionaalselt lahendada,» rääkis ta.

Koolituseks töötavad kindlustusseltside liit ja kaubandus-tööstuskoda välja kindlustustöötajate kutsenõudeid. Teiseks peetakse läbirääkimisi Rootsi kindlustuskoolituse organisatsiooni IFUga Eestis seltsidevälise regulaarse kindlustuskooli avamiseks, mis peaks käivituma juba oktoobris.

Seltside ja klientide vahelisi lahendusi, millest ligi 60 juhtumit aastas jõuab kindlustusinspektsioonini, aitab tulevikus vähendada ka valmiv kindlustuslepingu seadus.

Hanko lausus, et Eesti kapitalil põhinevatele kindlustusseltsidele oleks suur abi strateegilise välisinvestori leidmisest. «Välismaiste investorite tulekut meie varakindlustusturule on lähitulevikus kindlasti oodata.»