• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus keerab selja

    Riigivõim ei soosi idaturul kauplejaid

    Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Ruve ?anki sõnul ei kiirenda Vene rubla devalveerimine tollitariifide kehtestamist Eestis. «Põllumajandussaaduste import Venemaalt on ju kaduvväike,» põhjendas ta. Põllumajandussaadustest veetakse Venemaalt Eestisse ainult söödateravilja, mis on kohalikust viljast veidi odavam.
    Põllumajandustootjad nõuavad, et põllumajandusministeerium esitaks 15. septembriks valitsusele kava, millistele põllumajandussaadustele ja kui suured tollimaksud kehtestada. Põllumajandusminister Andres Variku sõnul ei jõua ministeerium selleks tähtajaks vajalikke analüüse teha. «Jõuame tollimäärade projektid esitada ehk detsembriks,» sõnas ta.
    Majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reimani sõnul on riik aidanud ettevõtetel Venemaal näitustel osaleda, mis on kaudne eksporditoetus. «Järgmisest aastast on suund lääne poole, rohkem toetada läände eksportivaid ettevõtteid,» lausus ta.
    «Viimase aja Venemaa sündmused sunnivad ettevõtjaid enam lääne ekspordile orienteeruma, sest nagu näha, lääne turud on kindlamad,» ütles Reiman.
    «Loomulikult vajame me riiklikku toetust,» ütles ASi Võru Juust nõukogu esimees Ando Hagel. Valitsus peaks tema sõnul taastama Venemaaga vabakaubanduskokkuleppe ja veenma Vene valitsust loobuma topelttollidest Eesti vastu.
    Hagel sõnas, et kuna Venemaal on praegu väga raske USA dollareid osta, ei saa ettevõte praegu oma partneritega arveldada. «Samas lepinguid katkestada ei saa, sest neid hiljem taastada on peaaegu võimatu,» lausus Hagel.
    Võru Juust müüb Venemaale 60 protsenti oma toodangust.
    Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles eile, et tema eelistaks krooni devalveerimisele kaitsetollide kehtestamist Venemaa odavama kauba vastu. «Kui vene rubla odavneb üle 15 protsendi, oleks vaja kehtestada tollid, et odavnenud kaup ei hakkaks Eestisse salakaubana tulema,» täpsustas ta.
    «Samas ei näe ma mehhanismi, mis ehitaks Eestis töötava tollide süsteemi,» ütles Heido Vitsur. «Kui teraviljaimport Venemaalt lõpeb, hakatakse seda tooma Ukrainast, kus ta on sama odav,» lisas ta.
    Kuna Eesti peamiste kaubanduspartneritega peale Venemaa kehtib Eestil kõigiga vabakaubandusleping, tähendaksid kaitsetollid vaid tollitakistust Venemaale ja riigi koguekspordis vähetähtsatele partneritele nagu Uus-Meremaale, Austraaliale ja USA-le.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.