Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Ruve ?anki sõnul ei kiirenda Vene rubla devalveerimine tollitariifide kehtestamist Eestis. «Põllumajandussaaduste import Venemaalt on ju kaduvväike,» põhjendas ta. Põllumajandussaadustest veetakse Venemaalt Eestisse ainult söödateravilja, mis on kohalikust viljast veidi odavam.

Põllumajandustootjad nõuavad, et põllumajandusministeerium esitaks 15. septembriks valitsusele kava, millistele põllumajandussaadustele ja kui suured tollimaksud kehtestada. Põllumajandusminister Andres Variku sõnul ei jõua ministeerium selleks tähtajaks vajalikke analüüse teha. «Jõuame tollimäärade projektid esitada ehk detsembriks,» sõnas ta.

Majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reimani sõnul on riik aidanud ettevõtetel Venemaal näitustel osaleda, mis on kaudne eksporditoetus. «Järgmisest aastast on suund lääne poole, rohkem toetada läände eksportivaid ettevõtteid,» lausus ta.

«Viimase aja Venemaa sündmused sunnivad ettevõtjaid enam lääne ekspordile orienteeruma, sest nagu näha, lääne turud on kindlamad,» ütles Reiman.

«Loomulikult vajame me riiklikku toetust,» ütles ASi Võru Juust nõukogu esimees Ando Hagel. Valitsus peaks tema sõnul taastama Venemaaga vabakaubanduskokkuleppe ja veenma Vene valitsust loobuma topelttollidest Eesti vastu.

Hagel sõnas, et kuna Venemaal on praegu väga raske USA dollareid osta, ei saa ettevõte praegu oma partneritega arveldada. «Samas lepinguid katkestada ei saa, sest neid hiljem taastada on peaaegu võimatu,» lausus Hagel.

Võru Juust müüb Venemaale 60 protsenti oma toodangust.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles eile, et tema eelistaks krooni devalveerimisele kaitsetollide kehtestamist Venemaa odavama kauba vastu. «Kui vene rubla odavneb üle 15 protsendi, oleks vaja kehtestada tollid, et odavnenud kaup ei hakkaks Eestisse salakaubana tulema,» täpsustas ta.

«Samas ei näe ma mehhanismi, mis ehitaks Eestis töötava tollide süsteemi,» ütles Heido Vitsur. «Kui teraviljaimport Venemaalt lõpeb, hakatakse seda tooma Ukrainast, kus ta on sama odav,» lisas ta.

Kuna Eesti peamiste kaubanduspartneritega peale Venemaa kehtib Eestil kõigiga vabakaubandusleping, tähendaksid kaitsetollid vaid tollitakistust Venemaale ja riigi koguekspordis vähetähtsatele partneritele nagu Uus-Meremaale, Austraaliale ja USA-le.