• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsil saab erandist reegel

    Tallinna väärtpaberibörsil valitseb tot-ter olukord -- börs on kehtestanud noteeritavatele ettevõtetele reeglid, kuid senine börsiajalugu on näidanud, et reglemendist kinnipidamist ei nõuta. Kui ettevõte nõuete vastu eksib, siis tehakse tema suhtes erand ja nii ongi Tallinna börsil saanud eranditest reeglid.
    Börsi noteerimiskomisjon on oma otsustusvõimetuse ja pidevate eranditega vähendanud väärtpaberibörsi usaldusväärsust ja börsireeglid on kaotanud igasuguse mõtte.
    Põhinimekirjas oleva ettevõtte aktsiate turuväärtus või firma omakapital peab olema vähemalt 300 miljonit krooni. Seda nõuet täidab kaheksast põhinimekirja kuuluvast ettevõttest praegu ainult kolm -- Hansapank, Ühispank ja Norma.
    Kui turukapitalisatsioon jääb viimase kuue kuu jooksul alla 200 miljoni krooni, siis näeb börsireglement ette aktsiate viimist lisanimekirja. Vastava otsuse peab vastu võtma noteerimiskomisjon.
    Põhinimekirjast tuleks lisanimekirja viia Tallinna farmaatsiatehas, sest firma turukapitalisatsioon on viimasel poolel aastal olnud keskmiselt 167 miljonit krooni, ja EMV, mille aktsiate väärtus on olnud 187 miljonit krooni. Sellist otsust pole tehtud.
    Reglemendi nõue, et 25% börsil noteeritud ettevõtte aktsiatest oleks vabalt kaubeldav, on veel üks, mille eiramine on muutumas reegliks.
    Noteerimiskomisjon tegi selles osas erandi Rakvere lihakombinaadile, kellel lubati lisanimekirjas jätkata, vaatamata sellele, et 80% aktsiatest omandas Soome lihatöötlemisfirma HK Ruokatalo. Samuti jääb Fakto vabalt kaubeldavate aktsiate arv alla 25%.
    Kui osa firmade puhul vaatab noteerimiskomisjon reeglite täitmisele läbi sõrmede, siis kommivabrik Kalev on vastupidine näide. Praegu lisanimekirjas olev Kalev soovis oma aktsiad noteerida põhinimekirjas ja firma enda väitel täitis kõik nõuded, kuid börs taotlust ei rahuldanud. Oma keeldumist börs ei põhjendanud.
    Börsireeglid jätavad noteerimiskomisjonile liiga laia tõlgendamisvõimaluse. Nõuded on küll kehtestatud, kuid kui komisjon peab vajalikuks, siis on tal voli nende täitmisel teha erandeid. Selline meelevaldsus devalveerib kogu börsi.
    Börs peab tegutsema resoluutselt ilma igasuguste eranditeta. Selleks tuleb määrustik üle vaadata ja need reeglid, mille täitmist ei nõuta, sealt välja visata. Samuti tuleb välja töötada täpne kord, kuidas ettevõte börsilt minema saadetakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.