Alexela ja EK annavad Eesti riigi Euroopa kohtusse

«Täna läheb taotlus kindlasti teele,» kinnitas eile pärastlõunal Alexela esindaja vandeadvokaat Andres Alas. Tema sõnul taotlevad kütusefirmad Eesti riigi tegevuse tunnistamist vastuolus olevaks Euroopa inimõiguste konventsiooniga, mille järgi eraomand on püha ja puutumatu. «Kui selgub, et riik on rikkunud konventsiooni, tuleb konfiskeeritud kaup hüvitada,» märkis Alas.

Euroopa kohtusse pöördumist põhjendab Alase sõnul fakt, et pool aastat tagasi ei andnud riigikohus kütuse konfiskeerimise vaidlusele menetlusluba. «Kui menetlusluba ei anta, on lõppenud siseriiklikud võimalused õiguste kaitseks,» konstateeris ta.

Kütusefirmade vaidlus tolliametiga on Eesti kohtutes väldanud juba kaks aastat, kusjuures eri astme kohtud on tolliameti kütuse konfiskeerimise otsuse tunnistanud vahelduvalt kehtetuks ja taas põhjendatuks. Kogu kohtuvaidluse ajendiks on kaks suve tagasi riiulifirmade poolt Eestisse toodud kütusekoormad, millelt jäid tasumata riigimaksud, mistõttu tolliamet trahvis riiulifirmat AS Parevek ja konfiskeeris osa Termoili terminaalis hoitud kütusest. Selleks ajaks oli aga väidetav salakütus mitu korda omanikku vahetanud ja kuulus kütusefirmadele Alexela, EK, Eriõli ja M&V.

«Isikutelt, kes ei ole toime pannud seaduserikkumist, ei saa kaupa konfiskeerida, tunnistas ka riigikohus,» põhjendas pöördumist Andres Alas. Kohtuinstantsid on aga leidnud, et tolliamet pole seadust rikkunud ehk ettevõtteilt, kes pole seadusega vastuollu läinud, võib kauba konfiskeerida, jätkas Alas. Ta ütles, et nii võib iga kodaniku leiva konfiskeerida, põhjendades seda mõne vilja maaletooja poolt tasumata jäetud maksudega.

«Kui ettevõte tunneb, et talle on tehtud jätkuvat ülekohut, on ta sunnitud kasutama kõiki võimalusi, mida tsiviilühiskond pakub,» põhjendas kulukat kohtuvaidlust Alexela peadirektor Heiti Hääl. Euroopa kohtusse pöördumine koos sealse advokaadibüroo palkamisega maksab hinnanguliselt vähemalt miljon krooni. «Sellise variandi kasutamist ei ole seni peetud väga tõenäoliseks, aga meil ei ole teist teed,» tõdes Hääl. Kütuse konfiskeerimisega tekitatud kahju hindavad firmad kokku suurusjärgus 15 miljonit krooni.

Andres Alasi kinnitusel ei tähenda taotluse saatmine, et Euroopa kohus kaebust menetlema hakkab. Kui Strasbourg leiab, et taotlus on põhjendatud, siis pakutakse pooltele esmalt kohtuvälist lepitusmenetlust, selgitas ta.

- Mai--juuni 1996 saabub Eestisse hulgaliselt riiulifirmadele saadetud kütuseronge, millelt jäävad tasumata riigimaksud.

- 11. juuni 1996 karistab tolliamet kütuse saajat, riiulifirmat AS Parevek 3 miljoni kroonise trahviga ja konfiskeerib 4650 tonni kütust, mis oli selleks ajaks edasi müüdud kütusefirmadele Alexela, EK, Eriõli ja M&V.

- 11. oktoober 1996 tühistab halduskohus tolliameti otsuse.

- 23. detsember 1996 tühistab ringkonnakohus omakorda halduskohtu otsuse, millega jääb tolliameti otsus jõusse.

- Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uuesti läbivaatamiseks.

- 24. november 1997 jätab ringkonnakohus otsuse muutmata.

- Kütusefirmad esitavad kassatsioonkaebuse riigikohtule, kes veebruaris 1998 ei anna menetlusluba.