Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Litsentseerimine lööb tarbijat

    Täna arutavad põllumajandustootjad valitsusega ja toiduainetöösturid kolme ministriga turukorralduslikke küsimusi, seal hulgas toiduainete impordi litsentseerimist.
    Äripäev maaletoojate litsentseerimist ei toeta ja soovitab valitsusel sellest ideest loobuda.
    Litsentseerimine kitsendab toiduainete sissevedu ja takistab ettevõtlust. Loa hankimine ja selle 50000kroonine maksumus pole probleem suurematele importööridele, küll aga koormab väikeettevõtteid.
    Turu korrastamist silmas pidades on ehk hea, kui turul on vähem ettevõtjaid, kuid konkurentide vägivaldset kõrvaldamist turult ei saa kuidagi ausaks võtteks pidada, vabaturg selgitab ise tugevamad püsimajääjad.
    Litsentseerimist on põllumajandusminister Andres Varik põhjendanud vajadusega tagada sisseveetava kauba kvaliteet.
    Importtoidukauba kvaliteedi kontrollimisega tegeleb mitu riiklikku organit alustades tollist ja lõpetades veterinaaria- ja toiduinspektsiooni piiriteenistusega. Eestisse lubatakse vaid sellist kaupa, millel on nn maaletoomisluba. Kuidas edasimüüjad kaupa ladustavad või millal kaup müüki jõuab, ei sõltu sissevedajast.
    Põllumajandustootjad on viidanud vajadusele täita Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevaid nõudeid. Juba 1. jaanuarist alates kehtib põllumajandusministri määrus, mis lubab Eestisse tuua vaid euroliidus tunnustatud riikide ja ettevõtete tooteid.
    Ükski litsents ei ole imerohi, mis teeks lõpu maksupettustele või salakaubandusele. Samuti pole loa saamine kellelegi seni probleemiks olnud -- mäletatavasti oli kõigil salakütusega äritsejatel litsents.
    Litsentseerimise toetajate üks argument on, et seda näeb ette juba rohkem kui kaks aastat tagasi kehtestatud toiduseadus. Kui aga seaduse mõni säte ei ole teostatav või selle rakendamine pole kuigi mõistlik, siis saab seadust muuta.
    Toetuste suurendamiseks raha otsides ei pea tootjad ühtki meetodit halvaks ega vaevu nende toeks vettpidavaid argumente otsima. Näib, et litsentside tegelik eesmärk ongi saada katteallikas riigieelarvest tootjatele makstavatele toetustele.
    Tootjad on arvestanud, et toiduainete maaletoomisega tegeleb meil umbes 6000 ettevõtet, kui igaüks neist maksab impordiloa eest 50 000 krooni, on riigieelarves juures 300 miljonit krooni.
    Kui tootjad arvavad, et 300 miljonit on justkui maast leitud raha, siis nad eksivad -- maaletoojad saavad oma raha nii või teisiti kätte, need miljonid tulevad lõppkokkuvõttes ikka tarbija taskust.
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.