Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Litsentseerimine lööb tarbijat
Täna arutavad põllumajandustootjad valitsusega ja toiduainetöösturid kolme ministriga turukorralduslikke küsimusi, seal hulgas toiduainete impordi litsentseerimist.
Äripäev maaletoojate litsentseerimist ei toeta ja soovitab valitsusel sellest ideest loobuda.
Litsentseerimine kitsendab toiduainete sissevedu ja takistab ettevõtlust. Loa hankimine ja selle 50000kroonine maksumus pole probleem suurematele importööridele, küll aga koormab väikeettevõtteid.
Turu korrastamist silmas pidades on ehk hea, kui turul on vähem ettevõtjaid, kuid konkurentide vägivaldset kõrvaldamist turult ei saa kuidagi ausaks võtteks pidada, vabaturg selgitab ise tugevamad püsimajääjad.
Litsentseerimist on põllumajandusminister Andres Varik põhjendanud vajadusega tagada sisseveetava kauba kvaliteet.
Importtoidukauba kvaliteedi kontrollimisega tegeleb mitu riiklikku organit alustades tollist ja lõpetades veterinaaria- ja toiduinspektsiooni piiriteenistusega. Eestisse lubatakse vaid sellist kaupa, millel on nn maaletoomisluba. Kuidas edasimüüjad kaupa ladustavad või millal kaup müüki jõuab, ei sõltu sissevedajast.
Põllumajandustootjad on viidanud vajadusele täita Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevaid nõudeid. Juba 1. jaanuarist alates kehtib põllumajandusministri määrus, mis lubab Eestisse tuua vaid euroliidus tunnustatud riikide ja ettevõtete tooteid.
Ükski litsents ei ole imerohi, mis teeks lõpu maksupettustele või salakaubandusele. Samuti pole loa saamine kellelegi seni probleemiks olnud -- mäletatavasti oli kõigil salakütusega äritsejatel litsents.
Litsentseerimise toetajate üks argument on, et seda näeb ette juba rohkem kui kaks aastat tagasi kehtestatud toiduseadus. Kui aga seaduse mõni säte ei ole teostatav või selle rakendamine pole kuigi mõistlik, siis saab seadust muuta.
Toetuste suurendamiseks raha otsides ei pea tootjad ühtki meetodit halvaks ega vaevu nende toeks vettpidavaid argumente otsima. Näib, et litsentside tegelik eesmärk ongi saada katteallikas riigieelarvest tootjatele makstavatele toetustele.
Tootjad on arvestanud, et toiduainete maaletoomisega tegeleb meil umbes 6000 ettevõtet, kui igaüks neist maksab impordiloa eest 50 000 krooni, on riigieelarves juures 300 miljonit krooni.
Kui tootjad arvavad, et 300 miljonit on justkui maast leitud raha, siis nad eksivad -- maaletoojad saavad oma raha nii või teisiti kätte, need miljonid tulevad lõppkokkuvõttes ikka tarbija taskust.