Kindlustusinspektsiooni direktori asetäitja Kaido Tropp ütles, et inspektsiooni järelevalve roll on seaduse ja lepingupunktide õiglane tõlgendamine ja otsustamine, kas kindlustusselts on käitunud oma õiguste järgi.
Tropi sõnul puudutab kümmekond vaidlust aastas ka isikute kahjusid, milleks on kindlustusinspektsioon palganud oma arsti.
Tropp rääkis ühest hiljutisest vaidlusest Achilleuse kõõluse vigastuse üle. Kindlustusselts väitis, et vigastus on tekkinud pikaajalise ületreeningu tulemusel, mitte õnnetusjuhtumi tagajärjel. Teise näitena tõi ta analoogse küünarliigeste põletiku hindamise. «Mõlemal juhul oli see kindlustusjuhtum, ehkki selts ei tahtnud seda tunnistada,» lisas Tropp.
Kindlustusjuhtumite lahendamist tuleb analüüsida enamasti klientide palvel, kuid vahetevahel kaebavad ka kindlustusseltsid üksteise peale, sõnas Tropp. Tavaliselt ei jõua nad omavahel selgusele liiklusõnnetuse kahjude hüvitamises, selgitas Tropp.
Kindlustusseltside liidu direktor Katrin Hanko ütles, et kindlustusjuhtumite uurimisel on seltsid sageli paranoiliselt täpsed ja keelduvad sageli hüvitiste maksmisest, kuid ka kliendid on tihti kergekäelised. «Kindlustuslepingule alla kirjutades ei loeta seda korralikult läbi, kui seda üldse tehakse,» sõnas Hanko.