• OMX Baltic−0,08%319,11
  • OMX Riga0,25%974,04
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,1
  • OMX Vilnius0,14%1 511,62
  • S&P 500−1,11%7 718,94
  • DOW 30−0,09%51 621,48
  • Nasdaq −1,88%26 692,87
  • FTSE 1000,7%10 724,86
  • Nikkei 225−4,44%64 736,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,76
  • OMX Baltic−0,08%319,11
  • OMX Riga0,25%974,04
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,1
  • OMX Vilnius0,14%1 511,62
  • S&P 500−1,11%7 718,94
  • DOW 30−0,09%51 621,48
  • Nasdaq −1,88%26 692,87
  • FTSE 1000,7%10 724,86
  • Nikkei 225−4,44%64 736,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,76
Inimkond on mitmetel põhjustel ja eesmärkidel lahjendanud noori veine sajandeid. Muiste lihtsalt puudusid tehnilised võimalused (klaaspudel) veini pikka aega säilitada. Kõikvõimalikel viisidel püüti ka n-ö närtsinud veinid enne uut saaki ära tarbida. Veini lahjendatakse põhiliselt sooja kliimaga veini tootvates lõunamaades.
Eriti agarad on tänapäeval võimalust kasutama Lõuna-Euroopas veine kokku ostvad sakslased. Enamasti sealtkandist saavad alguse erinevate veinijookide jõed, mis Eestimaale suubuvad.
Alkoholi manustamise piiramist võimaldas peale lahjendamise ka veini maitsestamine. Rooma leegionäride joomahimu taltsutati veinile koirohu lisamisega. Ühe maailmas enimlevinud veinijoogi vermuti eluloo esimene peatükk ja nimetus ongi pärit sellest epohhist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele