Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veinijoogid
Inimkond on mitmetel põhjustel ja eesmärkidel lahjendanud noori veine sajandeid. Muiste lihtsalt puudusid tehnilised võimalused (klaaspudel) veini pikka aega säilitada. Kõikvõimalikel viisidel püüti ka n-ö närtsinud veinid enne uut saaki ära tarbida. Veini lahjendatakse põhiliselt sooja kliimaga veini tootvates lõunamaades.
Eriti agarad on tänapäeval võimalust kasutama Lõuna-Euroopas veine kokku ostvad sakslased. Enamasti sealtkandist saavad alguse erinevate veinijookide jõed, mis Eestimaale suubuvad.
Alkoholi manustamise piiramist võimaldas peale lahjendamise ka veini maitsestamine. Rooma leegionäride joomahimu taltsutati veinile koirohu lisamisega. Ühe maailmas enimlevinud veinijoogi vermuti eluloo esimene peatükk ja nimetus ongi pärit sellest epohhist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teise klassikalise veinijoogi Sangria sünnimaa on Hispaania. Sobiva kangusega punase veini, apelsiinimahla ja brändi segu valmistamine oli perenaise meisterlikkuse tunnuseks.
Lahjendati ja segati reeglina noori ja nõrgukesi veine, mis selle läbi unifitseerusid.